Teisipäev, juuni 11, 2019
 

Sadamad arenevad edasi ühise kava järgi

Uue arengukava järgi peaks Kärdla, Orjaku ja Sõru sadamad 2023. aastaks pakkuma võrdsel tasemel sadama põhiteenuseid, samas säilitama igaüks oma eripära.
SA Hiiumaa Sadamad lõpetas neljapäeval Kärdla sadamas toimunud kogukonna koosolekul vastloodud arengukava esitlusringi.
Pool aastat tegutsenud sihtasutus haldab kolme sadamat – Kärdla, Orjaku ja Sõru. Kõigil kolmel on oma minevik ja välja kujunenud nägu, samuti erinevad sadamate seisukord ja külastatavus. Mai alguses valminud arengukavas kirjeldataksegi, kuidas kolme nii erinevat sadamat aastatel 2019–2023 ühiselt majandada, turundada ja arendada plaanitakse.
“Arengukava koostamisel on arvestatud kogukonna- poolse sisendiga,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Margus Kastein. Nimelt toimusid aasta alguses igas sadamas sihtasutuse esindajate ja kohalike elanike kohtumised.
Marek Rätsep, kes Kärdla kohtumisel esindas nii vabatahtlikku merepäästet kui ka Hiiumaa purjelaevaseltsi, uuris, kas arengukavas arvestatakse ka sadamate isiku­päraga.
“Kindlasti me organisatsiooni poole pealt ei hakka tegelema sellega, et muuta kõik need kolm munitsipaalsadamat ühetaoliseks,” vastas sihtasutuse nõukogu liige Aivar Viidik. Tema sõnul on sihtasutuse soov pigem see, et külalised sooviks külastada kõiki sadamaid.
Seni on need numbrid väga erinevad: eelmisel hooajal külastas Kärdla sadamat 800 alust, Orjakut 100 ja Sõru sadamat vaid 50 alust.
Idee –otsetee Hankosse
Töödest on arengukavas näiteks Sõru sadama akvatooriumi rekonstrueerimine, mis võib saada teoks juba järgmisel aastal. SA Hiiumaa Sadamad juhatuse liige Sven Kriggulson ütles, et on üsna suur tõenäosus saada selleks rahastus Interreg EST-LAT meetmest. Otsus selgub kas sel suvel või sügisel. “Kui me seda rahastust ei saa, siis me oma eelarvega nii suurelt neid töid ei saa alustada,” nentis Kriggulson.
Kaugemas tulevikus plaanib sihtasutus Sõru sadama akvatooriumi ka laiendada. Sel aastal arendustöid Sõrul plaanitud ei ole, kuid algavaks hooajaks remonditi seal olmeruumid ja avati sadama kontor, mis asub Sõru muuseumis.
Orjaku sadamas algavad uue sadamahoone ehitus- ja suure betoonkai rekonstrueerimistööd. “Oleme faasis, kus valmistame ette ehitushanget ja eesmärk on alustada ehitustöödega sellel aastal,” rääkis Kastein.
Kärdla sadam on võrdlemisi uus ja otseseid arendusi seal lähiajal teha vaja pole. Küll aga jõuti napilt enne kudemis­aja algust ära teha kalameeste kai süvendus­tööd, mis oli ka üks kogukonna poolt tõstatatud probleemidest.
Sel hooajal on kõigis kolmes sadamas kohapeal sadama kapten – nii loodetakse parandada klienditeeninduse taset.
Muuhulgas on arengukavas mainitud võimalikke läbirääkimisi, leidmaks koostööpartnerit, kes korraldaks liinireise Soome ranniku või Tallinna suunal.
Sven Kriggulson selgitas, et esialgu on soov mingil lühemal katseperioodil avada ühendus Kärdla ja Hanko vahel. “Veetakso tüüpi sõidu­riistaga on Hanko vaid kolme-neljatunnise sõidu kaugusel. Tahaks kombata, kas sellisel liinil oleks täituvust,” selgitas Kriggulson.
Margus Kastein rõhutas, et tegemist on esialgu vaid idee tasandil mõttega.
Kes kannab kulud?
Koosolekul tõusetus ka küsimus, et kuna kavandatavate töödega kaasnevad kulud, siis kas see tähendab lisa­kulusid ka kohalikele, näiteks ürituste korraldajatele ja kaluritele.
“Sadamate hoonestuse ja taristu kasutamisel on meie põhimõte olnud, et valla MTÜsid või külakogu­kondade tegevusi me kindlasti ei hakka hinnakirjastama, aga peame loomulikuks, et otsesed kulud ja heakord oleks tagatud,” vastas Aivar Viidik.
Margus Kastein lisas, et pigem oodatakse sadamate tulu kasvu väliskülastajate arvu tõusust. “Iga euro, mille me väljast teenime, pakub tegelikult kohalikele paremat keskkonda ja teenuse kvaliteeti,” ütles Kastein.
Marek Rätsep leidis, et kokkuvõttes ollakse õigel teel. “Minu meelest on mõistlik neid Hiiumaa sadamaid niimoodi pidada, mõistlik on koostööd teha,” ütles Rätsep. Ta tunnustas ka sihtasutuse koostööd teiste Hiiumaa väikesadamatega, kellega ühiselt osaletakse näiteks messidel. “See on tore, et nad kogukonda kaasavad, väga tublid,” ütles Rätsep.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411