Teisipäev, juuni 11, 2019
 

Metskitsede rohkus pole Hiiumaa probleem

Kaarel Roht
Ühe põhjusena, miks järgmisel jahihooajal tuleb rohkem metskitsi küttida, toob EJS liiklusõnnetused, milles metskits üks osapool. Hiiumaal pole see eriti suur mure.
1. juunil algas Eestis metskitse­jahihooaeg ning sel jahiaastal tuleb jahimeestel küttida üle 30 000 mets­kitse, teatas Eesti jahimeeste selts (EJS). Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on metskitsede arvukus jätkuvalt tõusuteel. Selle iseloomustamiseks tõi ta mõtlema­paneva arvu – eelmisel aastal hukkus ametlikel andmetel liiklusõnnetustes 4408 metskitse. “Üks oluline metskitsejahi eesmärk on reguleerida arvukust nii liiklusõnnetuste kui ka maaomanikele tekitatud kahjude vähendamiseks,” ütles Puust.
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles, et järgmise hooaja küttimisnumbrid veel teada pole, kuid eelmisel jahihooajal kütiti siin 292 metskitse. “Ilmselt tuleb sel aastal suurem number, sest jahimeeste hinnangul on ka meil metskitse arvukus kiiresti tõusuteel,” ütles Sarapuu.
Liiklusõnnetuses hukkunud metskitsedest oli tal infot vaid väheste kohta, kuna enamasti teavad autojuhid keskkonnainspektsiooni lühi­numbrit ja teatavad juhtunust sinna.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et eraldi andmeid metskitsede hukkumise kohta Hiiumaal ei ole, kuid kui jahimehed ütlevad, et neid on harva, siis nii ilmselt ongi. “Pigem on need õnnetused suurtel trassidel, kus on tihe liiklus,” lisas Tuul.
Ka Tahkuna jahiseltsi juhatuse liige Harri Kattel ütles, et talle tundub, et pigem on see mandri probleem. “Metskitsede suur arv ei ole Hiiumaal veel nii suur mure, rohkem juhtub neid õnnetusi mandril,” ütles Kattel.
Möödunud aastal tuli tal kuuel-seitsmel korral käia sündmuskohal, kus metskits liiklusõnnetuses hukkus või tuli hukata. “Kõigist juhtumitest meile muidugi ei teatata, sest enamasti saab metskits kokkupõrkel autoga surma,” nentis Kattel.
Samas ei pruugi kehv looduse­tundja arugi saada, kes auto alla jäi. Kattel tõi näite, et paar nädalat tagasi sõideti Rootsi külas surnuks hirvepull, helistaja aga teatas, et auto alla jäi metskits.
Õrn loom
EJSi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et ulukiseire-eksperti­del detailsema küttimissoovituse kokkupanek veel käib. Nende eelhinnanguid aluseks võttes aga on selge, et jahimeestel tuleb metskitsi küttida vähemalt eelmise aasta soovituslikus mahus ehk 30 000 isendi piires või isegi rohkem.
“Kui eelnevatel aastatel telliti jahimeestelt arvukuse reguleerimist põhiliselt metsa­kahjude tõttu, siis nüüd on lisandunud ka liiklus­kahjud, mis ohustavad inimeste ning metsloomade elu ja tervist,” sõnas Korts.
Veel ühe põhjusena tõi Margus Puust välja veterinaaride hinnangu, et metskitse kõrge arvukus suurendab parasitaarhaiguste riski asurkonnas.
Anu Sarapuu nentis, et metskits on õrn loom: “Mäletame ju veel, kui paari raske talve järel nende arvukus langes ja me metskitsi üldse küttida ei tohtinud, nüüd kasvab nende arv plahvatuslikult ja kui see liiga kõrgeks tõuseb, võib tekkida taud.”
Metskitse jahiajad
Jahieeskirja järgi võib metskitsele jahti pidada 1. juunist 31. jaanuarini.
1. juunist 15. augustini kütitakse sokkudest noorloomi või kehva arenguga isendeid. Reeglina ei kütita põhikarja
sokkusid enne augustit. Neid kütitakse soovituslikult alates 1. augustist kuni hooaja lõpuni. Sealhulgas saab sokule pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. jaanuarini ning ajujahti ja jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini. Kitsele või tallele võib varitsus- või hiilimisjahti pidada 1. septembrist 31. jaanuarini ning ajujahti ning jahti koeraga 1. oktoobrist 31. detsembrini.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411