Reede, juuni 14, 2019
 

Keraamik: Hiiumaa savi saab kunstiks võluda küll

Harda Roosna | Hiiu Leht
Keraamik Natalia Kuhi, kes seni oma töödes kasutanud valget kõrgkuumussavi, võttis ette suure töö ja katsetas Hiiumaa põues leiduvat savi. Tulemus on kuu lõpuni kõigile vaatamiseks Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis.
Hiiumaa savi on viirsavi, mis tekkinud settimise tulemusena jääaja lõpul. Ühest küljest on kohalikku savi lihtne leida ehitustööde käigus ja kraavide kaevamisel, teisalt tuleb teha palju lisatööd enne, kui see savi kasutuskõlblikuks muutub. “Kui savi võtta pinnakatte alt, on seal lehepuru, setteid, rohtu ja oksi ja kive,” kirjeldas Kuhi ja rääkis, kuidas ta seda töötleb.
Kõigepealt tuleb kaevatud savi kuivatada, siis peenestada jämedapoolseks pulbriks, valada peale vesi ja segada segu­mikseriga lobriks, seejärel sõeluda. Sõelaks kasutab ta kuuekordset akna­võrku – teate küll, sellist, mida pannakse akna ette kaitseks sääskede eest. Kurnatud segu jätab seisma ja settima. Paari päeva pärast valab selginenud vee pealt ära ja jätab põhja­settinud savikihi paariks nädalaks tahenema. Seejärel on savi enam-vähem vormimis­kõlblik. Kogu protsessi läbimiseks kulub umbes kuu.
“Kui kaevata savi sügavamast kihist, on see plastiline, puhtam ja sarnaneb võiga, aga mina võtsin pinnakihist, sellepärast pidin puhastama,” selgitas Kuhi.
Näitusetöödeks kasutatud savi avastas ta ehitustööde käigus 2013. aastal Tubala külla ehitatud anagama tüüpi keraamikaahju kõrval. Natuke eemalt, metsast avastas Kuhi metssigade spaa ja aukudest, kus sead püherdamas käisid, täiesti sobilikku savi.
Muide, Natalia Kuhi ütles, et saviga töötamine käenahka ei riku, pigem on kosmeetikumi eest.
Sulab kui šokolaad
Kõik näitusetööd on põletatud madalkuumusel elektriahjus 1050 kraadi juures. “Anagama ahjus Hiiumaa savist tehtud nõusid põletada ei saagi, sest juba 1100 kraadises kuumuses sulab see nagu šokolaad,” selgitas Kuhi. Puudega köetava anagama ahju temperatuuri reguleerida ei saa ja seal võib temperatuur ulatuda 1300 kraadini.
Enne põletust on hiiumaine savi oliivroheline, hall, must või punakas, peale põletust aga on kõik Hiiumaa savid punased – põhjuseks suur rauasisaldus. “Kuna see savi on rauarikas, jääb punane glasuur sellel eriti ilus,” esitles kunstnik punasetoonilist vaasi.
Veel näitas ta paari rakutehnikas tööd, selgitades, et ahjust tulnud hõõguv ese asetatakse saepuru sisse, saepuru süttib ja suits imbub savieseme pooridesse, värvides töö mustaks.
Näitus “Hiiumaa savi läbi tule ja vee” Kärdla kultuurikeskuse näitusesaalis on avatud kuu lõpuni. Autor seekord oma näituse pidulikku avamist ei teinud, aga plaanib, et ehk teeb kokkusaamise näituse lõpetamisel. Kel võimalik, võiks kindlasti osaleda, sest Natalia Kuhi, kes oma tööd teeb suure pühendumusega, oskab oma teoste sünnist väga huvitavalt rääkida.
Kunagi on hiiumaist savi kasutatud palju, eelkõige telliste ja katusekivide tegemiseks. Hiiumaa koguteoses on üles loetud ligi 30 telliseahju. Kõige rohkem, 21, töötas neid sajandi alguses Tärkma rannas. Nõukogude ajal tellisetootminec lõppes.
Kes tahab ka ise käed saviseks saada, peaks jälgima teateid Hiiu Lehes, sest juulikuus on Tubala anagamaahju juures taaskord tulemas õuesõppe nädal.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411