Teisipäev, juuni 11, 2019
 

Kas Nolan leiaks Hiiumaal mõistmist?

Kuvatõmmis
“Näib, et “Mandariinide” seemned on Hollywoodis idanema läinud. Tallinnas nuputatakse, kas ja kauaks Laagna tee filmivõteteks sulgeda.
Otsus võib tuua ebamugavust liiklejatele, aga tuntust Eestile. Kuidas filmitegemine Hiiumaale sobiks?” küsib Peep Lillemägi.
Maailma üks enim teeniv filmirežissöör Christopher Nolan on Tallinnas käimas olnud juba mitu kuud. Kui kõik läheb hästi, saab tulevikus Youtube’ski vaadata filmilõike, kus sündmuste taustal Lasnamäe ja Linnahall ning maailmast saabub fänne, kes otsivad võttepaiku samasuguse innuga nagu Londonis Kings Crossi raudteejaamas püütakse leida perrooni 9 ¾, kus Harry Potter istus rongile, et sõita võluritekooli Sigatüükasse.
See pole pelgalt optimistlik oletus. Kaupo Meiel kirjutas ERRi arvamusportaalis, et on inimesi, kes Pariisis nendivad: “tühja sellest Eiffelist, kui siin on sild Christopher Nolani filmist “Inception”!”(e.k. “Algus”). Vaatamas käiakse ka Rue Bouchu’d, kus leiab aset sama filmi üks mõjuvamaid stseene –  unenäoline linnakvartali paindumine taevasse.
Ungaris lõi stuudio kümneid tuhandeid töökohti
Järgmisel aastal valmib Tallinnas Põhjamaade moodsaima stuudioga filmilinnak. Projekti üheks eeskujuks on Budapest, kus jäädvustatud kassahitte “Marslasest” “Terminaatorini” ja tänavatel liikunud staare Matt Damonist Tom Hanksini.
Filmitegu on suur äri. Nii nentis Ungari produtsent Mihály Köröm uudiste­portaalile dailynews­hungary.com, et madjaritemaal on rahvusvaheliseks paisunud filmitööstusega ühel või teisel moel seotud 25 000 inimest.
Tiina Lokk-Tramberg, kes oma meeskonnaga ehitanud PÖFFist maailmatasemel filmifestivali, ütleb, et veel 42 aastat hiljemgi tuleb Tallinnasse inimesi, kes tahavad oma silmaga näha Andrei Tarkovski “Stalkeri” võttekohti. Oleks kurb ja kahju, kui Eesti võimalust, mida Nolani filmiprojekt pakub, kasutada ei suudaks.
“Otsene majanduslik mõju ulatub miljonitesse eurodessse. Massistseenidesse otsiti casting’utega vähemalt tuhandet Eesti inimest. Neile kõigile makstakse palka. Lisaks saavad tööd vähemad taustajõud autojuhtidest pitsatoojate ja juuksuriteni. Liikluse kinnipanekut kuudeks on Tallinnas filmivõtetetagi igal suvel. Olen veendunud, et siin saab leida mõistliku lahenduse,” rääkis PÖFF’i juht.
Rahvusvaheliselt palju suhtlev Tiina Lokk-Tramberg lisas, et Eesti kohta liigub maailmas viimastel kuudel igasuguseid jutte: “Kui filmiprojekt peaks saama tagasilöögi, ei jää see märkamata ja järgmise sellise projekti saamiseks tuleb vähemalt kümme aastat tööd teha.”
Saaremaa korduvalt “filmi sisse” pandud…
Muhumaad esitlenud “Siin me oleme…” on saanud osaks rahvakultuurist. Uuema aja Saaremaad näeb filmides “Ruudi”, “Kerttu” ja “Klassi­kokkutulek”. Plaane on ka tulevikuks. Sihtasutuse Saare arenduskeskus juhataja Rainer Paenurk kinnitab, et Saarte Filmifond on sellel aastal saanud 10 000 eurot Saaremaa vallavalitsuselt tegevuse alustamiseks. Otsitakse võimalusi kaasata täiendavat raha.
Paenurk selgitas, et filmifondi eesmärk on edendada Saaremaal professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist, tuua seeläbi investeeringuid, reklaamida Saaremaad ja Lääne-Eestit. “Sarnase eesmärgiga filmifond Ida-Virumaal alustas mõned aastad tagasi umbes sama suure summaga ja praeguseks on nende aasta­eelarve paarsada tuhat eurot. Hinnanguliselt toob iga fondi paigutatud euro tagasi kolm eurot. Seda nii kohapealse täiendava kaupade ja teenuste tarbimise kui laekuva maksuraha näol. Hiiumaaga on meil kontakte olnud nii arenduskeskuse kui valla tasandil, ettepanekud on ära kuulatud, kuid konkreetsest koostööst ei saa praegu rääkida,” selgitas Paenurk saarlaste mõtteid.
Hiiumaa soovib väärtuspõhist filmitegemist
Hiiumaa arenduskeskuse juhataja Liis Remmelg kinnitas, et hiidlasi kutsuti mullu Filmifondiga liituma. “Soovisime oodata ajani, kui Hiiumaa turundusstrateegia on valmis. Tahame filmitegijatega koostööd planeerida nii, et valmivad filmid toetavad ja võimendavad läbi oma süžee või pildikeele Hiiumaa põhiväärtusi,” lausus ta.
Remmelg rõhutas väärtuste olulisust, mida ka filmi taustaks valimisel arvestada tuleb: “Hiiumaa on hoitud meretagune maa, kus lapsed võivad turvaliselt ja vabalt nii looduses kui mängu­väljakutel omakeskis mängida ja seigelda. Saareelu tähendab, et me elame puhtas ja autentses keskkonnas loodusega koos, et me ei raiska loodusressurssi, et meie looduses on palju sellist, mida vaadata, vaadelda ja millest inspireeruda. Hiiumaal on ruumi lasta hingel puhata ja mõtetel lennata.”
Rebane: Äkki keegi armub…
Filmimees Peeter Rebane, kes peatselt toomas ekraanile okupatsiooniaegse Haapsalu õhujõudude baasis hargnevate sündmustega filmi “Fire­bird” märkis, et Hiiumaal oleks filmitegijatele kindlasti mõndagi pakkuda, ennekõike superilusat loodust.
“Arvan, et pigem Eesti filmidele ja n-ö “independent” Euroopa tootjatele. Hollywoodi filmide jaoks on kriitilise tähtsusega toetava taristu olemasolu — viietärni hotellide ja rahvusvahelise lennujaama lähedus. See­tõttu ma Nolani tüüpi meeskondade Hiiumaale meelitamise osas väga optimistlik ei ole. Aga mine tea, äkki armub keegi Kassarisse ära? Üks maailma tippkaamera­meestest suvitab juba ammu Saaremaal,” arutles Rebane.
Hiiumaa kinoprojekti käivitaja Arno Kuusk muheleb öeldes, et iseenesest oleks huvitav teada, kuidas hiidlased käituksid, kui mõni maailmakuulus filmirežissöör pöörduks saarejuhtide poole palvega Kärdla–Käina maantee suvekuul filmivõteteks sulgeda. “See on muidugi naljaga pooleks, oleks aga väga vahva, kui Hiiumaa loodust mõne filmi taustal näha saaks.”
Kokkuvõtteks
Kaks suve tagasi olid Balti meediakooli tudengid saarel oma filmi tehes rõõmsalt üllatunud Hiiumaal kogetud kohalike inimeste toetusest. Siit saab kindlasti edasi minna. Edukas paigaturunduses on omal kohal ideed, mida esmalt veidi napakaks peetakse. Vahest võiks ühel ilusal suvepäeval, kui Ameerikast tulnud filmitegijatel Tallinnas mõned tunnid vaba aega, rentida kopteri, lennata koos nendega Hiiumaale, näidata Reigi tuletorni ja kirikut, pakkuda Hiiu toitu ning anda kaasa Herman Sergo “Näkimadalate” paarileheküljeline kokkuvõte koos vihjega, et sellest loost võiks sündida stsenaarium. Ja seejärel… nagu armastab öelda Donald Trump: “Võib minna nii, võib minna teisiti. Näeme, mis juhtuma hakkab.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411