Teisipäev, mai 21, 2019
 

Ajalooliste akende kiituseks

Harda Roosna | Hiiu Leht
“Autoaknast lendab plastik, et saaks vastu kuplit nastik” – nii “ülistatakse” inimest ja tema suhtumist ümbritsevasse keskkonda laulus “Looduse kroon”.
Inimest ja tema poolt loodud trende, mis meid loodus­lähedastest viisidest ja elukeskkonnast eemale juhivad, on palju. Üheks nendest on kindlasti meie elu- ja tänavaruumi parandamine plastikuga. Üha enam levib trend, kus vanad ja väärikad puitaknad vahetatakse välja käepäraste plastikakende vastu. Masstootmine ja uued tehnoloogiad on viinud hinnad nii alla, et vanade akna­raamide restaureerimine jääb samasse suurusjärku või on isegi kallim kui uute tellimine. Siinkohal aga ei tohiks kiinduda selle ajahetke odavamasse hinda, vaid tuleks analüüsida laiemat tervikut.
Pikas perspektiivis odavam
Kindlasti on suurimaks argumendiks akende puhul nende hind. PVC (plastik) aknale ja selle hinnale lühikeses perspektiivis konkurenti pole. Pikemas perspektiivis tuleb aga vana puitakna pidev hooldus enamasti odavam, kui lühikese elueaga plastakna mitmekordne välja­vahetamine.
Kahjuks unustatakse aknaid vahetades kinnisvara koguväärtuse langus uute plastikakende paigaldamise tõttu. Tänapäeval otsitakse ajaloolistes linnasüdametes enamasti autentseid hooneid ning uued ebamäärase jaotusega plastikaknad pigem langetavad hoonete hinda. Seda eriti väärtuslikuma arhitektuuri puhul.
Kui müüja paneb ette odavaimad uued plastaknad, siis uus ostja, kes soovib need asendada sobilike puitakendega maksab tegelikult nende eest kolmekordset hinda: plastakna maksumuse, vana puitakna ja plastakna utiliseerimise eest ja uue puitakna hinna. Lisaks on see ka suur koormus keskkonnale.
Valed töövõtted võivad rikkuda maja
Lisaks on probleemiks asja­olu, et akende paigaldamisel võetakse vana leng koos tenderpostiga seinast välja, mis näiteks palkhoone puhul muudab hoone ebastabiilseks. Sageli ongi akna leng tenderpostiks, sellisel juhul ei tohiks neid kindlasti eemaldada! Seda kõike juba kinnisvaraostjad teavad ega osta igaks juhuks perspektiivikat hoonet, kartes tulevasi konstruktsiooniprobleeme. Pealegi, kui uus omanik tuvastab probleemi ostu järel, võib ostja varjatud puuduse eest kahjutasu nõuda.
Kui aga uus aken pannakse vanasse lengi, väheneb akna suurus ja sealt tuppa tulev valgus. Lisaks muutub ka hoone välisilme pisemate akendega kentsakaks.
Maja silmad
Ilmselt on aken kõige tähtsam hoone välisilme ja linnaruumi seisukohast. Hooned on ennekõike vaadeldavad tänavalt. Aknad moodustavad väga suure protsendi fassaadist ning nende kujundus, sh raamijaotus on otseselt seotud hoone välisilmega. Aknad on maja silmad!
Tean näiteid Läti linnadest, millel oleks korralik turismipotentsiaal, kuid kohalik omavalitsus ja ennekõike kogukond, elanikud, on aknad täiesti sobimatute vastu välja vahetanud ja mõne kvartali originaalset juugendlikku ilmet ei taasta enam miski.
Tööstuslikult toodetavaid plastikaknaid ja ka uusi puit­aknaid ei suudeta valmistada profileeritud, õhukese ja tiheda jaotusega prosspulkadega, rääkimata kremoonidest või korralikest hingedest. Sellised peened detailid aga on vanadel raamidel algusest peale olemas. Kümne aasta tagused, uute peale­kleebitavate prosspulkadega eksperimendid, on lõppenud üheselt: prossid kukuvad eest ära ja neid on raske hooldada. Seega see lahendus pikemas perspektiivis ei tööta.
Soojapidavus
Aknaraamide materjalist oleneb soojapidavus vähesel määral. Pigem on oluline, mitme kordne klaaspakett raami paigaldatakse. Tänapäeval saab pakette freesida ka ajaloolisesse raami. Kaheraamsete väärtuslike akende puhul pannakse pakett sisemisse raami, paigaldatakse tihendid ja aken on lõpuks sama soojapidav kui plastik­aken. Mida väiksem on akna materjalide soojus­juhtivus, seda väiksem on soojakadu läbi akna.
Akende soojusjuhtivuse määravad koosmõjus paljud komponendid: klaaspaketi klaaside vaheliste distantsliistude materjalide soojus­läbivus, klaasidevaheline kaugus, selektiivklaaside kasutamine, aknaraami materjali tihedus ja selle soojus­läbivus (puitaknal sõltub puidu liigist ja tihedusest, raami ja lengi profiilist), tihendite arvust jne. Üldiselt, kui vanad aknad korralikult restaureeritakse, on need sama soojapidavad kui uued või isegi paremad, oleneb pisidetailidest.
Suurem koormus keskkonnale
Oluliste keskkonnamõjude loetelus on esimese punktina välja toodud nafta töötlemisega seonduv. Plastikraam koosneb peamiselt naftast ja soolast, mis stabiliseeritakse Ca Zn poolt, valge toon saadakse titaandioksiidi lisades. Levinud legendid, nagu tekitaks plastikaken allergiaid, ei vasta tõenäoliselt tõele. Pigem tuleks haiguste tagamaid otsida mujalt, näiteks ventilatsiooni- ja isolatsioonimaterjalide koosmõjust niiskusrežiimiga vms.
Aknaid soojapidavaks tehes unustatakse sageli ära, et aken ei tohigi olla õhutihe. Vanade majade aknad on osa ventilatsioonisüsteemist, siseruumide õhuvahetus toimub akende kaudu. Kui maja kordategemisel pannakse ette uued õhutihedad aknad ega rajata uut ventilatsioonisüsteemi, võib sellest tekkida palju probleeme, eriti puitmajade puhul. Soomlased on arvanud, et 1970ndatel aastatel toimunud majade soojustamise ja tihedate akende kampaania on üks põhjustest, miks Soomes, muidu ohutu kliimaga keskkonnas, on nii suur allergikute osakaal.
Mida ütleb aknatootja?
Eesti suurima plastikakende tootja Plasto eestvedaja Valeri Pärs rääkis, et nende ettevõte on aknaid tootnud 1991. aastast ning tõenäoliselt paar miljonit ruutmeetrit. Klientideks peamiselt uute korterelamute, kontorihoonete jms omanikud.
Tema enda uuel majal on plastikaknad, aga vanal maakodul restaureeritud puit­aknad. “Pean ainuõigeks, et ajaloolises keskkonnas on sinna sobilik viimistlus, uksed ja aknad,” ütles Pärs, kes palju reisinud ja näinud hooneid, mis mõtlematute lahendustega rikutud. “Kui mulle uued jalad panna ega ma siis noor inimene pole,” tõi ta võrdluse.
Kuigi vanu töövõtteid tasub au sees hoida, ei oota tänapäeval keegi, et puu tuleks langetada detsembris noorkuu ajal, latv põhja suunas, seejärel kümme aastat puitu pööningul suretada ja alles siis parimast kuivanud puidust uued aknad valmistada, need värnitsa ja kriidiga kruntida ning linaõli värvidega värvida. Vanade akende puhul on see kõik juba tehtud, piisab vaid hooldamisest ning suurema remondivõla korral restaureerimisest. Kvaliteetsemaid ja just sellele majale sobivamaid raame ei saa te tõenäoliselt enam kuskilt!
Ajalooliste hoonete puhul on igati mõistlik eelistada vanade raamide korrastamist selmet asendada neid masstoodanguga. Ka uued puitaknad võivad sarnaneda pigem plastaknale – on rohmakad ja vale proportsiooniga.
Artur Ümar
Muinsuskaitseameti
restaureerimisnõunik

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411