Reede, aprill 12, 2019
 

Hiiumaa kui haige laps ehk kes raiub meie metsa

repro
Hiiu saar paistab metsaregistris nagu tuulerõugetes laps – rohelisi metsateatise laigukesi täis tipitud. Kes meie metsa raiub?
Kui avada veebileht register.metsad.ee ja valida link “metsa­teatised”, avaneb kaardi­rakendus, millel rohelisega märgitud metsateatised. Rohelise värvi rohkusest on näha, et raiehuvi on suur.
Keskkonnaametist selgitati, et veebilehel Register.metsad.ee kajastatakse kõiki lubava märke saanud metsateatisi. Metsateatis kehtib ühe aasta, seega on kaardil näha kehtivad metsateatised.
Keskkonnaagentuuri metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Tanel Niklus juhtis tähelepanu, et kõiki raie­plaane ehk metsateatisi ei realiseerita.
Statistikaameti andmetel on aastane raiemaht, nagu ka lageraiete osakaal Hiiumaal siiski kasvanud. Kui Hiiumaa raiete pindala oli perioodil 2008–2017 keskmiselt 2000 hektarit aastas, siis aastane raiemaht on kasvanud kiiremini, nagu ka lageraiete osakaal.
Nii näiteks raiuti 2008. aastal Hiiumaal metsa 1685 hektaril kokku 127 580 tihumeetrit, aastal 2017 aga 2160 hektaril ja 287 921 tihumeetrit.
Lageraiete pindala 2008. aastal oli 516 hektarit ehk 31 protsenti raiete kogupindalast ja 2017. aastal 1175 hektarit ehk 54 protsenti raiete kogupindalast.
Lageraiete maht 2008. aastal oli 94 548 tihumeetrit ehk 74 protsenti raiete kogu­mahust ja 2017. aastal 244 331 tihumeetrit ehk 85 protsenti raiete kogumahust.
Intensiivne metsaraie teeb muret
Puidu hind on ikka veel kõrge ja metsa pealt teenitakse hästi, aga aina enam on ka neid, kes üha ulatuslikumast metsaraiest häiritud.
Bussijuht Ervin helistas toimetusse ja kurtis, et teeäärsed metsad kaovad nii kiiresti, et ei saa enam aru, kus sõidad.
Karl Juhan Miller kirjutas, et Kõpu poolsaarel on aina enam lageraielanke: “Kõpu on kole jah, väga koledaks muutunud ja eks muutub veel. On olemas metsaraielubade kaardirakendus ja seal on juba näha uued raielangid ja pilt muutub aina koledamaks. Selles võib kindel olla. Kahju, et 2000 paiku Kõpu poolsaarele rahvusparki ei tehtud.”
Elen Kurik kirjutas ulatuslikele metsaraietele viidates: “Üldse on Kõpus olukord, kus ei tahagi enam koju minna.”
Jaak Lepik meenutas täishalja metsa langetamist mullu kevadel Hiiumaal, kui linnud lendasid paanikas ja kriisates taeva all.
Harri Rinne leidis, et me ei saa keelata riiki, eraisikuid või firmasid oma metsa raiumast, kuid midagi peaksime siiski ette võtma. Ta kutsus rahulolematuid mitte köögilaua ääres rääkima ja netis virisema, vaid näiteks ennast kettidega harvesteri külge kinni aheldama nagu tegid kunagi ammu Soome rohelised.
“Samas mulle tundub, et see mets on kõikide hiidlaste varandus, kaasa arvatud nende, kes pole veel sündinudki. Meie elukeskkond, üks põhjus sellele, et me siin oleme ja seda saart armastame. Ja tulevikus võib-olla [mets] piiritu väärtusega,” hoiatas ta.
Taivi Lõhmus kirjutas, et paljud suvehiidlased, tuntud inimesed valutavad südant meie metsade pärast, aga nn ehthiidlased on leplikud ja pika meelega kuni avastavad, et saar on lage ja paljas.
Tänases lehes avaldame keskkonnaameti vastuse, milles kutsutakse meid kõiki tegema keskkonnaministeeriumile kui seadusandjale metsaseadust puudutavaid muudatusettepanekuid, kuna just praegu on väljatöötamisel järgmise kümnendi metsanduse arengukava.
Eraomanikud raiuvad, RMK süüdi
Riigimetsamajandamise keskuse looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi leiab, et neile tehakse liiga, kuna RMK raiub vaid kolmandiku Eesti puidust.
Kui Eestis kokku raiutakse aastas umbes 11 miljonit tihumeetrit puitu, siis RMK raius sellest 2016. aastal 4 miljonit, 2017. aastal 3,8 miljonit ja 2018. aastal 3,7 miljonit tihumeetrit. Seega umbes kaks kolmandikku metsadest raiub erasektor.
“Riigieelarvesse läks käesoleval aastal 48 miljonit eurot, riigimetsast on kaitse all 28 protsenti, aga peksa saab pidevalt RMK, sest eraomanikke on nii palju ja seal on see püha ja puutumatu eraomand,” tõdes Animägi.
Samuti viitas ta, et ei RMK ega erasektor raiu metsa nii nagu tahtmist on: “Raieload väljastab keskkonnaamet, eks keskkonnaamet järgib ka metsaseadust, looduskaitseseadust ja ettenähtud õigusakte – kõik peaks olema JOKK.”
Samas leiab ta, et pole midagi uut päikese all ja juba sada aastat tagasi astuti Eestis metsa kaitseks välja. Ta tõi võrdluse, et kui 1924. aastal oli Eestis metsa alla 1 miljoni hektari ning põtru vaid 25 ja metskitsi 3800, siis nüüdseks on metsa 2,3 miljonit hektarit, põtru hoitakse 10 700 piires, küttides igal aastal 7000–8000 isendit, ning metskitsi on umbes 130 000.
“Tegelikult on metsa ja loomi väga palju rohkem kui sada aastat tagasi, siiski ei peaks loodusesse kergekäeliselt suhtuma ja raiuda võiks küll vähem,” ütles Animägi.
Ka tema viitas, et koostamisel on uus metsanduse arengukava ja avaldas lootust, et ehk leitakse ka rohkem mingeid pidureid metsaraiele.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411