Teisipäev, aprill 23, 2019
 

Enim kütiti kurvitsaid ja sigu

Eelmise kuuga lõppenud 2018/2019 jahihooajal kütiti Hiiumaal kõige rohkem metskurvitsaid, 1233 lindu. Suuruselt järgmine oli Hiiumaal lastud mets­sigade arv, 1227 isendit.
Üheski teises Eesti maakonnas ei kütitud metskurvitsaid nii palju, näiteks Pärnumaal lasti neid 869. Ka kütitud metssigade arvuga oleme maakondade arvestuses esirinnas – järgmine on Saare maakond 775 kütitud metsseaga.
Punahirvi kütiti Hiiumaal 307, Saaremaal see-eest koguni 1989. Hiiumaal lasti 292 metskitse, aga näiteks Tartumaal 2539. Põtru kütiti Hiiumaal 171 isendit, kõige rohkem põtru, 840 lasti Pärnumaal.
Väikekiskjatest kütiti Hiiumaal kõige rohkem kährikuid, 133. Seegi on väike number kui võrrelda, et Saaremaal lasti neid 890. Veel kütiti Hiiumaal 118 metsnugist ja 101 rebast. Kõige rohkem metsnugiseid, 680 lasti aga Pärnu­maal ja kõige rohkem rebaseid, 867 Saare­maal.
Lindudest kütiti Hiiumaal lisaks eelnimetatud metskurvitsatele 365 sinikaelparti, 252 valgepõsklaglet, 187 piilparti, 166 viuparti, 115 hallvarest, 45 hallhane, 41 sooparti, 35 kormorani, 33 kaelus­tuvi, 18 rabahane, 14 rägaparti, 12 rääksparti, 11 luitsnokkparti, 5 hallhaigrut, 5 kodutuvi ja 3 suur-laukhane.
Kütiti ka 21 kobrast, ühtegi šaakalit Hiiumaal ei tabatud ja ühtegi hundijahi­luba hiidlastele ei antud, nagu ei lubatud küttida ka ilveseid.
Keskkonnaagentuuri andmetel kasvas kogu Eestis paari viimase aastaga võrreldes oluliselt metskitsede ja puna­hirvede küttimine. Seevastu huntide ja metssigade küttimis­mahud olid varasemast väiksemad.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja tõi võrdluse, et kui ülemöödunud jahihooajal kütiti Eestis kokku 104 hunti, siis möödunud jahihooajal vaid 67. “Hundi küttimismahtude langetamine on tingitud arvukuse langusest, mida saab seostada huntide seas laialdaselt levinud kärntõve tõttu oluliselt langenud juurdekasvu näitajatega, aga ka küttimise negatiivsete mõjudega,” ütles Veeroja saadetud pressiteates.
Väikeulukitest kütiti eelnevate aastatega võrreldes oluliselt enam šaakaleid, metskurvitsaid ja valgepõsklaglesid.
Viimase kümne aastaga madalaimale tasemele jäi kütitud kährikkoerte arv, mis on seostatav laialt levinud kärntõve ja metssigade talvise lisasöötmise olulise piiramisega kaasnenud arvukuse langusega.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411