Reede, märts 8, 2019
 

Valmisid Hiiumaa geoloogia digitaalsed kaardid

Sigrid Leigri | Hiiu Leht
Geoloogiateenistusel on käsil üleeestiline geoloogiliste kaartide revisjon ja vanade käsikirjaliste kaartide digitaalsele kujule viimine ning Hiiumaal oli au olla esimene piirkond, kus tööde tulemusi esitleti.
Eelmisel neljapäeval toimus Hiiumaa vallavalitsuse saalis Eesti geoloogiateenistuse (EGT) infopäev. Esitlusele oli kohale tulnud ligi 40 huvilist.
EGT vanemgeoloog Kalle-Mart Suuroja ning geoloogilise kaardistamise ja informatsiooni osakonna juhataja Sten Suuroja tutvustasid saart hõlmavat geoloogiliste kaardilehtede komplekti.
Sten Suuroja ütles, et Hiiumaa infopäev on esimene, kuna “geoloogidel on Hiiumaaga alati head sõbralikud suhted olnud”.
Hiiumaa geoloogiline kaardistamine tehti juba aastatel 1970–1990 ja selle tulemusel valmis suuremõõtkavaliste käsikirjaliste geoloogilis-hüdrogeoloogiliste kaartide komplekt.
25 aasta jooksul kogunenud uue info ja mullu suvel läbi viidud täiendavate väliuuringute põhjal koostas geoloogia­teenistus uue Hiiumaa suure­mõõtkavaliste (mõõtkavas 1:50 000) geoloogilis-geo­füüsikaliste digitaalsete kaar­tide komplekti. Praeguseks on valminud aluspõhja reljeefi, aluspõhja geoloogiline (läbilõigetega) ja pinnakatte paksuste kaart. Komplekti kuulub viis kaardilehte ja nendele lisaks ulatuslik andmebaas. Kevadeks valmib ka kaardilehtede seletuskiri. Samaks ajaks peaks huvilistel avanema võimalus kaardilehtedega tutvuda geoloogiateenistuse kodulehel.
Mineraaveel on potentsiaali
Esitlusel ilmnes, et Hiiumaal leidub küll mitmeid põnevaid maavarasid, kuid kaevandamise­väärseks neid pidada ei saa. Näiteks on Palu­küla meteoriidikraatri ringvalli välisnõlvade piir­konnas leitud plii ja tsingi 5 meetri paksune maagisoon, mis asub ligi 40 meetri sügavusel Eestis teadaolevaist suurim. Kalle-Mart Suuroja nentis, et see leid on Eesti jaoks küll enneolematult suur, aga tootmisest siiski kaugel.
Eriline on ka Kärdla meteoriidikraatri süviku kohal asuv Soovälja puurauk (K-1), mis on Eesti sügavaim ehk 815,2 meetrit. Sooväljal ammutati mineraalvett, mida aastatel 1986–1993 ka pudelitesse villiti ja turustati.
Mineraalvee tõi Suuroja ka välja kui ühe võimaliku toote, mida Hiiumaal võiks uuesti tootma hakata. Kraatri sügavamatest kihtidest pärineva mineraalvee soolsus ulatub kuni 16 g/l kohta.
Juttu tuli ka hüdrogeoloogilistest tähelepanuväärsustest. Sten Suuroja märkis oma ettekandes, et Hiiumaa lähistel on kohati üpris suured merelised liivamaardlad, mille kaevandamisel isegi võiks olla mõtet. Räägiti ka Rukki kanalist ja selle eripäradest ning sellest, et kanali põhjast oleks teoreetiliselt võimalik kaevandada liiva.
Muidugi oli juttu ka Hiiumaa naftast. Kalle-Mart Suur­oja kinnitas, et geoloogid on saare eri paigus leidnud vähesel määral looduslikke bituumeneid: “No ikka nii vähe, et isegi ämbritäiest oleks siin palju rääkida.” Ta lohutas kuulajaskonda, et võrreldes ülejäänud Eestiga on Hiiumaal palju naftat. “Üle 90 protsendi Eesti aladelt leiduvast naftast asub suure tõenäosusega Hiiumaal,” naljatas ta.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411