Teisipäev, märts 26, 2019
 

Sillamaa: Võime andestada, aga unustada ei tohi

Sigrid Leigri | Hiiu Leht
Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige Helve-Esta Sillamaa ütles märtsiküüditamise aastapäeva mälestus­tseremoonial, et andestada võib paljugi, aga unustada ei tohi.
Lehtma sadamasse, kust algas küüditatute tee tundmatusse Siberisse, tulid kokku vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu liikmed, vallavalitsuse ja kaitseliidu esindajad ning küüditatute sugulased.
1949. aasta 25. märtsil toimunut meenutati Lehtma sadamas mälestustseremoonia ja küüditatute mälestusmärgi jalamile asetatud pärgadega.
Vabadusvõitlejate ja represseeritute Hiiumaa ühingu juhatuse liige Helve-Esta Sillamaa ütles, et märtsiküüditamine on ajalooline valus kogemus, millest tuleb võtta õppust ja mida peab teadvustama. “Kui ei teadvustata, siis ei osata ka sellest hoiduda. Me võime andestada palju asju, aga me ei tohi unustada. Ka noorem generatsioon peaks seda meeles pidama, et nad ise teeksid kõik selleks, et see ei korduks,” rääkis Sillamaa.
Hiiumaa vabadusvõitlejate ja represseeritute ühingusse kuulub kokku 35 liiget.
Sillamaa rääkis, et eraldi represseeritute ühingut Hiiumaal ei ole: “Kuna meid on üksinda niivõrd vähe, siis me oleme nendega koos.”
Seda, kui palju Hiiumaal märtsiküüditamise tagajärjel Siberisse saadetuid praegu elus on, ei ole täpselt teada. “Me oleme üritanud oma seltskonda kutsuda ka neid, kes on Siberis sündinud, aga nooremad ei ole eriti huvitatud,” rääkis Sillamaa.
Kaitseliidu Lääne maleva Hiiumaa malevkonna pealik Mart Reino meenutas oma kõnes, et 70 aastat tagasi viidi Eestist ära 22 000 inimest, kellest suurem osa olid naised, lapsed ja vanurid. “Mehed olid kas sõjas hukka saanud, Läände jõudnud, varjasid end metsades või olid juba varem tapetud,” ütles Reino. Ta lisas, et Lätist küüditati ligi 40 000 ja Leedust 29 000 inimest.
“Aga õnneks jõuti sealt ka tagasi, meie seas on nüüd ja praegugi inimesi, kes Siberist tagasi jõudnud. Nad on tegusad, tugevad ja oskavad meie elu edasi viia,” ütles Reino ja rõhutas, et Eesti on uuesti vaba. “Me elame edasi, aga me peame mäletama neid aegu, mälestama neid inimesi, kes sinna jäid ja tagasi ei jõudnud,” kutsus Reino mitte unustama selle õudse aja sündmusi.
Märtsiküüditamise puhul oli tegemist ühe suurima sõjajärgse tsiviilisikute deporteerimisega Nõukogude Liidus, mille koodnimeks oli “Murdlaine”. Üle Eesti viidi selle käigus vägisi Siberisse üle 20 000 inimese. Hiiumaalt küüditati 1949. aastal 84 peret ehk 261 meest, naist, last ja eakat. Küüditatuist 43 surid Siberis kodumaad nägemata.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411