Teisipäev, veebruar 12, 2019
 

Pilk erakondade valimisprogrammidesse

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiu Leht võrdles erakondade valimis­programme, et selgitada, millised erakonnad on oma valimisprogramme koostades mõelnud saartele ja regionaalarengule.
Vaatlesime valimisprogramme, sisestades otsingusse sõnu “hiiu”, “saar”, “regionaal”, “laev”, “lennuk”. Märksõnad, mis Lääne-Eestiga ei seostunud, näiteks kui juttu oli immigrantidest Kreeka saartel või Eesti laevandusest laiemas mõttes, jätsime välja.
Erakonnad on reastatud otsingust väljatulnud sõnade arvu alusel, valija teha jääb edasine sisuanalüüs.
Eesti Keskerakond – 10 sõna
Tagame kvaliteetse ja mugava lennuühenduse Tallinnast Hiiumaale ning Saaremaale.
Tagame mandri ja suursaarte vahel suvehooajal täiendava parvlaeva. Toetame Saaremaa ja Hiiumaa praamil tasuta reisijate ülevedu kohalikele elanikele.
Jätkame perioodilise Rukki­rahu kanali süvendamisega, et tagada parvlaevaühendus Hiiumaaga.
Peame oluliseks kaasaja nõuetele vastava elektroonilise side ja vastavate kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kogu riigi territooriumil, kaasa arvatud väikesaared ning hõreda asustusega piirkonnad.
Toetame regionaalsete lennuväljade arengut.
Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on vähendada regionaalse arengu suurt ebaühtlust
ning tagada Eesti eri piirkondade sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 9 sõna
Tagame tõrgeteta parvlaevaliikluse suvisel tipp-perioodil! Hoiame viienda parvlaeva suvel töös ja püsivalt liinil. Parvlaevaliikluse sagedus peab aasta läbi vastama kohalike elanike ja ettevõtete vajadusele. Korraldame Rohuküla–Heltermaa liinil vähemalt 12 sõitu päevas ning Sõru–Triigi liinil iga päev neli sõitu. Suurendame investeeringuid vabasse liikumisse: teedesse, raudteedesse, ühistranspordikorraldusse, parvlaeva- ja lennuliiklusesse.
Toetame regionaalsete lennujaamade tegevust.
Regionaalne lõhe ei tohi enam suureneda! Maksame maapiirkonda loodud töö­kohale palgatoetust. Jätkame üürimajade programmi. Toetame korterelamute renoveerimist maapiir­kondades. Vähendame oluliselt eramu­ehitamise ja renoveerimisega seotud bürokraatiat. Kiirendame kolm korda programmi “Teed tolmu­vabaks”. Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi ja otsustusõigust.
Taastame ettevõtetele regionaalse investeeringutoetuse.
Eesti Reformi­erakond – 9 sõna
Soodustada kogukonna­põhiste mahepiirkondade teket (näiteks Setomaa, Hiiumaa).
Koostame taristu arendamise pikaajalise strateegia, arvestamaks ehitustegevuse kulusid ja mõjusid majanduskasvule, sealhulgas kaalume püsiühenduste rajamist saar­tega.
Toetada tõhusamalt piirialadel asuvate Kaitseliidu malevate tegevust ning luua Kaitseliidu rannakaitse võimekus, sealhulgas Lääne-Eestis ja saartel.
Meie oma Eesti on loodus­rikas, metsane, puhta õhu, inimsõbralike linnade ja küladega, siinseid loodus­ressursse arukalt ja säästlikult kasutav riik. See on Eesti, kus on hea elada kõikjal – nii Tallinnas kui Setus, nii Virus kui saartel.
Rakendame Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid Eesti regionaalarengu toetuseks. Kaasajastame riiklikud regionaaltoetuste programmid, et omavalitsustel oleks paremad võimalused kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel.
Soodustame kohalike omavalitsuste regionaalset ja üleriigilist koostööd nii arendus­tegevuses kui avalike funktsioonide täitmisel.
Töötame välja omavalitsuste rahastamismudeli, mis arvestaks hajaasustuse ja regionaalsete eripäradega. Suurendame omavalitsuste finantsilist sõltumatust.
Regionaalne areng sõltub töökohti loovatest ja edukatest ettevõtetest, hariduse ja kultuuri kättesaadavusest ning arukalt korraldatud sotsiaaltoest. Seda on võimalik saavutada üksnes riigi, omavalitsuste, kogukondade, kohalike elanike ja vabaühenduste koostöös.
Eesti Vabaerakond – 7 sõna
Peame oluliseks vähemsoodus­piirkondades (sh saar­tel ja Lõuna-Eesti kuppel­maastikul) asuvate tootjate toetamist, et säilitada põllumajandusmaa aktiivne kasutus ka loomulike turutõrgete piirkondades.
Igas tõmbekeskuses peab olema regionaalset omapära arvestav kutseõppeasutus, mis tegutseb tihedas koostöös kohalike ettevõtetega.
Erakond peab oluliseks ettevõtluse rahastamise struktuuriüksuste (EAS jt) radikaalset reformi ja nende koondamist ühtse juhtimise alla. Pikemas perspektiivis ja arvestades ELi rahastuse vähenemist, peame õigeks selle ümberkujundamist strateegiliseks investeerimis­fondiks, mis saab oma tulu teatud ulatuses loodusvarade kasutustasust ning teeb investeeringuid Eesti elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja regionaalseks arendamiseks.
Investeerime elektri­energia jaotusvõrgu töökindlusesse, et märgatavalt vähendada elektrikatkestusi. Tagamaks ühtlast regionaalset arengut, viime põhivõrgu kõikide maakondade tööstuspiirkondadeni.
Toetame mikro- ja väike­ettevõtlust maksusoodustuste ja regionaalsete meetmete kehtestamisega.
Toetame riigi regionaalhaldustalituste koondamist maakondlikesse riigimajadesse.
Seadustame kõikidele maakondlikele haiglatele kohustuslikud miinimumteenuste standardid ja rahastuse, mis koosnevad esma­tasandi meditsiiniabi ja esmatasandi eriarstiabi (sh kirurgia- ja sünnitusosakondade) teenustest. Tagame selleks vajaliku ette­valmistusega personali ja teenuste kvaliteedi võrgustumise kaudu regionaal- ja keskhaiglatega.
Erakond Eesti 200 – 5 sõna
Head ühendused tagavad hea elukvaliteedi ning eeldused piirkondlikuks arenguks Narvast Värska ja Kuressaareni.
Alustame Saaremaa püsiühenduse rajamist avaliku ja erasektori koostöö projektina.
Kohalike omavalitsuste tasandil toimivate rahvamajade võrgustiku aja­kohastamine ja riikliku sihtrahastuse tagamine, loomaks rahvakultuurivaldkondade spetsialistidele regionaalsed töökohad.
Põllumajandus on ka pikas plaanis osa Eesti regionaalarengust ja majandusest. Sellel on eriline roll Eesti hajaasustuse säilimisel, toidujulgeoleku tagamisel, rahvatervise toetamisel ning maapiirkondade elujõulisuse hoidmisel.
Asendame korruptiivse “katuserahade” jagamise skeemi püsiva regionaalsete investeeringute programmiga, et võimaldada omavalitsustel koostöös ning konsensuse alusel rajada ja arendada maakonna tasemel olulist infrastruktuuri – interneti viimane miil, kergliiklusteed, tervise­spordi- või vabaaja rajatised, kultuuriobjektid jne.
Erakond Isamaa – 5 sõna
Ühendused saartega peavad tagama saarte majandusliku potentsiaali kasvu ja head liikumisvõimalused nii saar­te elanikele kui ka turistidele. Sadamavõrk peab tagama võimalused nii mere­majanduse kui mereturismi arenguks.
Rakendab mandri ja saar­te vahelise laevaühenduse puhul saarte püsielanike piletihinnale maanteepikenduse põhimõtet.
Kergliiklusteed ja jalgrattateed peavad tagama liikumisvõimalused nii suuremate keskuste sees kui ka regionaalsete keskuste ja suuremate asulate vahel.
Elurikkuse Erakond – 4 sõna
Loodusturismis ja maapiirkondades läbiviidavas virgestus- ja kultuuri­turismis näeme olulist asendus­allikat puidutööstusele ning regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamise vahendit.
Anname Eesti põliskeeltele (sh võru, seto) regionaalkeele staatuse. Toetame kogukondliku pärandkultuuri õppimist, talletamist ja edendamist.
Korraldame ümber meditsiiniasutuste rahastamise põhimõtted nii, et oleks arvesse võetud regionaalsed iseärasused tulenevalt kaugusest suurematest keskustest, samuti elanikkonna vanuseline struktuur; selleks tuleb suurendada kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva maksutulu määra.
Töötame välja strateegilise reservi regionaalse hajutamise jätkupõhimõtted.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – 3 sõna
Käivitame riikliku ehitusprogrammi ja ehitame kaheksa aastaga valmis nelja­realised teed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narvani ning Saaremaa püsiühenduse.
Viime sisse regionaalsed maksusoodustused maaelu edendamiseks.
Kindlustame oma regionaalpoliitikaga Eesti isevarustatuse toiduainetega, paneme maaelu ja külad uuesti elama, toome maale tagasi ettevõtluse ja noored.
Erakond Eestimaa Rohelised – 1 sõna
Võtame suuna rohelisele maaelule, et elukeskkond oleks väärikas kõikjal Eesti­maal. Lõpetame riikliku ääre­maastumise. Iga seadus­eelnõu peab läbima põhjaliku regionaalpoliitilise mõju analüüsi.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411