Reede, veebruar 1, 2019
 

Leigri: Seda opositsioon andeks ei anna

Harda Roosna
Antti Leigri juhtis 12 aastat Pühalepa volikogu aseesi­mehena, nüüd on ta teist aastat Hiiumaa vallavolikogu opositsioonis, mis äsja esitas järjest kaks umbusaldus­avaldust. Volikogu esimehe umbusaldus kukkus läbi, teine tuleb arutelule volikogu järgmisel istungil.
Milline on kahe positsiooni erinevus?
Antti Leigri: Erinevus on väga suur. Pühalepa valla­volikogu ei olnud selliste mõõtmetega nagu praegu Hiiumaa vallavolikogu. Vastutusala ja küsimused olid hoopis teised ja vallas oli ka hoopis teistsugune majandusolukord. Teadsime, kuhu investeerime, mida investeerime ja Püha­lepas tegime kõik ise, ei ostnud midagi sisse. Ei projektikirjutamise teenust ega teenust, kus antaks ette lähtetingimused. Me ise andsime need projekteerijatele ette ja hoidsime vallamaja meeskonnaga kätt pulsil kõikide objektide valmimisel. Kahtlemata on Hiiumaa omavalitsuse puhul kõik suurem ja rõhuasetused teistsugused. Hiiumaa on üks tervik ja peab ka arenema ühe tervikuna. Osavaldades peaks tunnetama, et nende hääl kõlaks vaatamata sellele, et lõpliku otsuse teeb suur volikogu. Osavaldades peaks elanikkond kasvama, eelarve peaks olema korras, et osavald ei oleks pelgalt valla allasutus, millel on aastaeelarve.
Kas hiidlaste otsus, jätta alles suhteliselt iseseisvad osavallad, oli õige?
Ma arvan, et jah. Praegusele koalitsioonile on see andnud suure puhverala. Sisuliselt jäi osavalla näol haldusüksus koha­peale alles. See, et kohapeal ei ole enam otsustus­tasandit, on probleem ja koha­pealne otsustusõigus võiks olla pisut suurem. Ma saan aru ja olen nõus, et teatud küsimused tuleb lahendada ühes omavalitsuses, ei saa teha erinevaid otsuseid, aga osavallakogu ei peaks olema pelgalt arvamuse avaldaja. Osavallakogu otsus võiks ikkagi kujundada protsessi.
Otsustusõiguse andmine osavallakogule tähendaks kahetasandilist oma­valitsust ja Eesti seadused seda praegu ei võimalda?
Ma ei poolda ka kahetasandilist omavalitsust, aga teatud küsimustes saab kokku leppida. Näiteks kinnisvaraarendus; näiteks kui mingi valla omandis olev objekt, mis tundub osavallakogule vajalik, aga mõni poliitik näeb, et see ei peaks osavalla omandis olema ja otsustatakse see näiteks ära müüa, siis seda ei tohiks sündida.
Kas opositsioonil enam muid tööriistu volikogus ei olegi kui ainult umbusaldusavaldused?
On ikka ja eks neid ka kasutatakse, aga praegu on volikogu töös jõutud sellisesse faasi, kus on ära kasutatud ja läbi räägitud kõik võimalused. Opositsiooni hinnangul ei ole Hiiumaa volikogu komisjone moodustatud proportsionaal­selt. Kui vaatame näiteks üheksaliikmelist komisjoni, siis seitse liiget on koalitsiooni ja kaks opositsiooni nimetatud. See ei ole õige. Seadus on siinkohal natuke ebatäpne ja see peaks olema selgemini reguleeritud. Koalitsiooni poolt on erinevates aruteludes isegi tulnud mõtteid, et see võiks olla teisiti. Kui arvestada, kui palju on saanud opositsioon kokku valijate toetust ja kui palju on saanud koalitsioon, siis on proportsioonid natuke teised kui praegu komisjonides.
Miks opositsioon umbusaldusavaldustes sellest probleemist ei räägi?
See on üks osa, kust on alanud sellised protsessid. Volikogu töö korralduslik puudujääk on ka see, et volikogude komisjonide esimehed kirjutavad protokolle. See on halb praktika. Arvestades, kui suur on meie sekretariaat, siis miks komisjoni esimehed peavad komisjoni juhtima ja ise proto­kolli kirjutama.
Need on tehnilised pisiasjad, miks te neid siis ümber korraldatud ei saa ja kuidas on need seotud umbusaldusavaldustega?
Ma räägin pisiasjadest, kust hakkavadki välja jooksma suuremad asjad. Kui rääkida umbusaldusavaldusest, siis see on äärmuslik vahend ja loomulikult see ei saa olla igasuguse pisiasja põhjal tehtud avaldus. Täna on selge, et on kaks umbusaldusavaldust ja mina saan praegu rääkida enda nägemusest.
Millal Hiiumaa vallavolikogu koalitsioon ja opositsioon viimati koostööd tegid?
Ma arvan, et see oli eelarve­strateegia ja valla arengukava koostamine. Enam kui sajast ettepanekust, mida opositsioon esitas, sai realiseeritud kümmekond. Ei ole mõistlik, et opositsiooni esindajatel tuli arutada puhtalt poliitilistel läbirääkimistel lehma­kauplemise vormis, kas olete nõus sellega, kui ei ole nõus, siis me võtame selle. Sellega saavutasime eelarvestrateegia investeeringute kavas ja ka osavaldade temaatikas paar muudatust. Ma arvan, et see ei peaks nii olema ja arut­elu võiks toimuda ka volikogu komisjonides, mis on poliitiliselt õigem. Ülejäänud osas on koalitsioon meie ettepanekud lihtsalt maha hääletanud. Koalitsiooni liikmed ei võta isegi sõna ega põhjenda, miks nad nii hääletavad, lihtsalt hääletavad. Istungi You Tubes vaatajale jätab see mulje, et ongi hääletamismasin. Seda võib nii teha, aga mina opositsiooni liikmena näeksin, et ka koalitsiooni poole pealt avaldaksid lisaks volikogu esimehele ja vallavanemale rohkem arvamust ka komisjonide esimehed, kes põhjendaksid, mitte ei ütleks ainult, et komisjon oli nõus. Volikogu tasandil peab olema argumentidel põhinev poliitiline väitlus. On selge, et koalitsioonil on omad ja opositsioonil omad seisukohad.
On ka teine seisukoht, et poliitilised väitlused tuleb ära pidada komisjonides ja volikogu istungil lihtsalt hääletada. Miks te nii ei tee?
Komisjonid on meil ka lihtsalt arvamuse avaldaja rollis ja neil ei ole nii suurt osa. Me ei saa komisjonides väidelda, kui meie opositsiooni poolelt on kaks ja võimuliidu poolelt seitse liiget. Opositsioon komisjonis ei väitle, võime jääda eriarvamusele ja seda me oleme teinud, aga väitlemiseks oleme liiga suures vähemuses.
Volikogu esimehe puhul kukkus välja nii, et volikogu liikmed rikkusid ise endale preemiat määrates seadust, aga volikogu esimehele avaldasite umbusaldust täiesti seadusliku tegevuse eest. Miks nii?
Umbusaldusavalduses on välja toodud volikogu esimehe käitumine ja tema sõnavõtud ajakirjanduses volikogu aadressil, kus volikogu esimees tõstab ennast justkui volikogu tasandilt kõrvale ja annab hinnanguid volikogu liikmete kohta.
Aga ta ju läkski kõrvale, oma preemia arutelu ajaks lahkus ruumist ja iseendale preemia määramine toimus tema äraolekul?
See oli selle otsuse puhul, peale otsust, mille volikogu ekslikult tegi. Volikogu istungit jälgib ju sekretariaat, kus on ka jurist. Sellepärast nad seal ongi, et volikogu liikmel võib tulla igasuguseid mõtteid ja on lubatud teha ettepanekuid. Ta võib teha seda hetkeemotsiooni ajendil ja ta ei pruugigi seda üldse läbi mõelda. Sellepärast peabki olema kohapeal õiguslik järelevalve ja istungi juhataja – tema vastutus oli see sel hetkel. [Volikogu istungit juhatas tol hetkel aseesimees Riho Rahuoja – toim] See, mis öeldakse, et umbusaldame volikogu esimeest justkui ainult selle preemia pärast, ei – umbusalduse tekstis on selgelt välja toodud Aivar Viidiku käitumine, tema välja­ütlemised.
Meil Eestis on ju sõnavabadus ja isegi volikogu esimehel peaks olema õigus oma arvamus välja öelda?
Absoluutselt. Aga midagi ei ole teha, sellisel kujul “jah, ma isegi oleksin nõus volikogu liikmetele preemiat maksma, aga personaalselt mitte kõigile” – see ei ole volikogu esi­mehe ametit arvestades eetiline lause. Volikogu esimees ei saa mitte kuidagi selekteerida, et see volikogu liige on see ja see on see.
Miks ei saa, see on tema arvamus?
Temale kehtib volikogu esimehe roll. Talle on usaldatud juhi roll ja ta peab arvestama, millised on volikogu esimehe sõnavõtud ja millised on Aivar Viidiku sõnavõtud. Umb­usaldati volikogu esimeest kui institutsiooni, ei umbusaldatud Aivar Viidikut kui lihtsalt persooni. Ta ise rõhutab ka kogu aeg, et tema on volikogu esimees, tema ei ole Aivar Viidik ja tema töötasu on volikogu esimehe töötasu. Ja sellest eeldatakse, et ta ei saa teha volikogu liikmetel vahet. Arvestades tänaseid välja ütlemisi, on volikogu liikme õigus küsida, mis kriteeriumite alusel esimees hindab volikogu, kust ta need alused võtab? Ta ei saa seda mitte kuidagi teha suvaliselt. Jah, Aivar Viidik saab, aga volikogu esimees ei saa.
Võib-olla oli tal selleks ajaks juba kokku löödud, kes kui palju istungitel osales ja ta ütles selle alusel?
Aga see on tema isiklik [arvamus – toim], sest selleks peab olema volikogus vastu võetud regulatsioon. Volikogu esimees ei saa ainuisikuliselt selliseid asju lahendada.
Aga ta ju ei langetanud ühtegi otsust, ütles ainult välja oma arvamuse?
Ta andis hinnangu ja seda opositsioon talle andeks ei anna. Volikogu esimees ei ole koalitsiooni esimees, ta on terve Hiiumaa volikogu esimees, kes annab talle volitused käituda vastavalt volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele, kordadele…
Aga seda ei ole ju kuskil kirjas, et volikogu esimees ei tohi oma arvamust avaldada?
Ta võttis selle riski ja opositsioonil on õigus avaldada arvamust, et see ei ole eetiline käitumine. Üks volikogu liige ei saa võtta endale sellist õigust nii öelda. Ta on ju tegelikult sama kui teised volikogu liikmed oma ameti poolest.
Miks avaldate valla­vanemale umbusaldust stsenaariumi eest, mis ei ole veel realiseerunud, kus detailplaneering on alles pooleli ja lahendusi otsitakse?
See teema, spordikeskuse rajamine, mis takistab Kärdla haigla kopteriplatsi kasutamist erakorralisteks meditsiini­lendudeks, on juba mitu kuud laual olnud. Väidetakse, justkui nüüd on tulnud uued asjaolud. Tegelikult nende üle on arutletud üsna pikka aega, need ei ole uued asjaolud. Põhiküsimus on algusest peale olnud seesama. Ilmselgelt on kogu menetlusprotsess tagurpidi, kui üldse tekkib selline olukord. See on niivõrd strateegilise tähtsusega objekt nagu kopteri maandumis­plats. Kui vallavanem on ise haigla nõukogu liige, siis tema prioriteet peab olema, et see peab igal juhul olema kaitstud ja kasutuskõlblik. Tegelikult tuleks kopteri­plats sertifitseerida ja kuigi praegu seda ei nõuta, peab olema sada protsenti kindel, et siis, kui muutub seadus­andlus, oleks see kaitse olemas.
Eesti pidi täis olema lennu­salga sertifitseerimata kopteriplatse, mida siiski kasutatakse. Minu andmetel just see oligi uus info, mis tuli jaanuaris, et võib-olla on kavas anda kopteriplatsid erakätesse ja siis on need vaja sertifitseerida?
Protsess on käinud sellest hetkest peale, kui spordihoonet on planeeritud ja opositsioon on öelnud algusest peale, et see asukoht ei sobi. Umbusaldust avaldame sellepärast, et vallavanem on sisuliselt öelnud, et me otsime lahendust, aga küsimus on, millist lahendust ja kust seda kompromissi otsitakse? Sellele ei ole vastust tulnud.
Miks koostate umbusaldus­avaldusi, kuigi teate, et opositsioon on ühtne ja läbi need ei lähe?
Me saame selgelt aru, et see umbusaldusavaldus läbi ei lähe, aga mõtlema peavad kõik osapooled. See avaldus ei ole ju tehtud niisama kuskilt lambist, see on väga tõsise küsimuse arutelu. Oleme suvest peale neid küsimusi esitanud. Haigla on teinud oma pöördumise sinna juurde ja nii edasi. Igal juhul on see täiendav löök spordikeskuse arendajatele, et keskus seab ohtu lendude korraldamise. Kui arvatakse, et see on lihtsalt valimis­võitlus, siis ei, see ei ole valimisvõitlus. Opositsioon on täitnud oma ülesande, tähelepanu juhtinud ja tänu sellele tegeletakse sellega väga intensiivselt. Me rääkisime sellest juba detsembris, kui vallavanemat asendas arenguosakonna juhataja. Siis sai opositsioonile selgeks, et osa infot, millega vallavalitsus on tööd teinud, ei ole volikogus ega komisjonides välja toodud. See aga ei ole õige. Me vastutame oma sõnade eest, nii opositsioon kui koalitsioon. Ja kui see spordihoone ehitatakse, siis see on kollektiivne vastutus, mille võtab koalitsioon.
Kes vastutab juhul, kui spordihoonet ei tulegi?
Mitte keegi ei võta Hiiumaa vallalt seda raha ära. Ja kas see peab just tulema Põllu tänavale? Kes otsustas selle sinna rajada? Miks me tahame rajada välisväljakud kopteri maandumisplatsi kõrvale?
Mis oleks lahendus, et koalitsioon ja opositsioon jälle rahulikult koos Hiiumaa asja ajada saaksid?
Me ajame seda kogu aeg. Midagi pole teha, opositsiooni ülesanne on oponeerida ja see on väitlus argumentide üle. Saab ju teha erinevaid otsuseid erinevalt. Koalitsioon on võtnud vastutuse need otsused langetada nagu nad kokku leppinud on. Opositsioonil aga, mis ei ole väga väikese­arvuline ja on täiesti mõistliku osakaaluga, on teised nägemused ja need tuuakse välja. Kui need surutakse kogu aeg maha, öeldakse, et kaks minutit on läbi, kaks küsimust on esitatud, rohkem küsimusi esitada ei saa, arupärimist esitada ei tohi, siis see väljendubki nii.

 

Sildid: , ,

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Mihkel on õige ..

    Kas Hiiumaal volikogudes vahetevahel tööd ka tehakse või töö asemel avaldatakse ainult umbusaldust teineteisele?

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411