Reede, detsember 28, 2018
 

Aasta isa aasta

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa aasta isa 2018 Andres Laanejõe tahtis väiksena saada lasteaiakasvatajaks, tegi ise jõulukuuse ja valas suurest rõõmust pisara, kui mudeliklubi tüdrukud MMil kuldmedalid kaela said.
Aasta isa on tõeline osavnäpp. Näiteks tegi ta ise oma perele… jõulukuuse. Kuuseks, mis juba aastaid kasutusel, on puidust püramiid, mille ümber keeratud roheline kard ja jõulutuled. “Igal aastal võtame kuuse välja ja jõulurõõmu on sellest ikka – ei pea just olema traditsiooniline kuusk,” kinnitas Andres Laanejõe.
“Praegu on ju keskväljaku peal ka igaühele midagi – teises väljakuotsas teine kuusk ja ongi nii, et kellele meeldib ema, kellele tütar,” soovitas ta kuusevalikul leplikkust. “Ma ei saa öelda, et mulle juurtest jõulukuusk meeldib, aga selles on palju mõtteid ja sümboleid sees nii, et mina seda küll ei kritiseeri.”
Jõuluvana ja päkapikkude kohta ütleb aasta isa, et kes usub, selle jaoks on nad olemas, kes ei usu, selle jaoks pole ei päkapikke ega kingitusi sussi sees.
Igal jõuluajal on aasta isa oma perega kodus ja tähistatakse ka ema Tiia sünnipäeva, mis on päev enne jõule. Jõulukingitusi aasta isa ei oota, pigem ootab lapsi koju, et istuda ühise laua taga ja jõulupraadi süüa. “Ma ei ihkagi enam asju, mul on kõik olemas,” ütles Andres.
Andresel ja Tiial on lapsi kahepeale kokku viis: Sander (30), Maarja (29), Egert (22), Mirjam (20) ja Sten-Andri (10). Kõik võtsid kaasa oma kaasad ja lapselapsi on kolm – nii sai pühadeks tuba toredasti rahvast täis.
Tahtis lasteaiakasvatajaks
Kui Andres ise laps oli, oli tal kaks soovi: ta tahtis saada loomaaia direktoriks või laste­aiakasvatajaks. “Mul polnud õrna aimu sellest tööst, aga võib-olla mulle meeldis mõni lastaiakasvataja,” oletab ta praegu ajendit, mis pani sellele valikule mõtlema. “Aga Rakvere peda oli tollal tüdrukuid täis ja siis nagu ei sobinud õppima minna, plikade värk nagu,” selgitas ta, miks see plaan plaaniks jäi.
Paraku tähendab tollane üldlevinud arusaam, et praegugi veel on koolides vähe meesõpetajaid ja lasteaedades pole neid sisuliselt üldse. Nüüd juba saadakse aru, et see on viga. Laanejõe, kes Hiiumaa mudeliklubi juhendajana on käinud mudelismi tutvustamas ka lasteaedades, tõdeb, et siiani vaadatakse viltu mehele, kes lasteaia­lastele midagi õpetada tahaks. “Arvatakse, et tal on kindlasti mingi kiiks küljes, et äkki ta on mingisuguse diagnoosiga,” nentis Laanejõe, kes Rootsis on küll näinud mehi-lasteaiakasvatajaid. Ta ise on nüüd aasta töötanud õpetajana Emmaste koolis – huvitav kogemus seegi.
Aasta tähtsündmus
Lahkuva aasta tähtsündmuseks nimetas Andres Laane­jõe Hiiumaa mudeliklubi kasvandike Johanna Aaslepa, Merili Turski ja Siiri Taltsi raketimudelismi maailmameistrivõistlustel võidetud kuldmedaleid.
“Ma isegi nutsin natuke – see oli niisugune emotsioon, et ma soovin sellist igaühele. See annab reaktsiooni kogu kehale, kui sul on positiivne meeleolu. Ja see väike pisar oli nii hea, et ma tundsin, et minu tervenemise valem sai õige tasakaalu kätte,” rääkis Andres, kes aastajagu maadelnud vähiga.
Tähtsündmusi on aasta jooksul olnud veelgi ja kõik need paigutab aasta isa teisele kohale, eelnimetatud sündmuse järel. Kolmandal kohal ei ole ühtegi.
“Seesama aasta isa tiitel – jäin selle üle mõtlema, et miks selliseid asju on üldse vaja – me kõik oleme ju tublid ja kuidas mina teisest justkui parem olen,” jagas ta esimest emotsiooni. “Aga see oli väga soe ja tore tunne,” tõdes ta ja lisas, et ilma emata ei saaks ükski isa olla hea isa.
Rõõmu teeb talle ka see, et mudeliklubi raketiehitajad valiti Hiiumaa sportlaste tunnustamisel aasta noortetiimiks kandideerima. “Hiiumaal on meid märgatud, meid toetatakse ja see on hea tunne.”
Maailma parim isa
Aasta isa enda isa pole enam siinmail, aga Andres ütles, et ta oli maailma kõige parem isa ja ta on tema jaoks kogu aeg olemas.
“Isaga on mul nii hästi läinud, et olen talle tänulik selle elu eest, mis ta elas,” ütles Andres. “Olen teda kõrvalt vaadanud ja ka aastaid peale seda, kui ta on läinud, analüüsinud. Ma ei hakka peensusteni selgitama, kuidas ma temaga suhtlen, aga suhtlen temaga siiamaani. Ja olen teada saanud asju, mida ma ei teadnud enne, siis kui ta elas.”
Ei lugenud ka see, et isa neist lahus elas, lahkuminek oli vanemate probleem ja lapsi see ei puudutanud. “See ei tohigi lapsi puudutada, ei tohi puudutada seda, kuidas me oma vanemaid armastame,” kinnitas ta.
Uuelt aastalt ootab aasta isa, et tervis vastu peaks. “Teiseks tahaksin, et lapsed, kes mu kõrval on, nii oma peres kui mudeliklubis kui koolis – et kõikidel lastel läheks hästi, sest siis olen ma ise ka rahul,” lisas aasta isa. Oma tõekspidamisi jagab ta lastega ja loodab, et see neid kõnetab. “Siis oleks mul superhea olla!”
Kodusaarele soovib Hiiumaa aasta isa 2018, et siin elavad inimesed ei jaguneks nii palju hiidlasteks ja mitte­hiidlasteks: “Kogu aeg küsimus üleval, et kui palju on keegi hiidlane – minu meelest on hiidlane see, kes midagi Hiiumaa heaks teeb.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411