Reede, november 30, 2018
 

Sellest talvest tehakse rohkem libedusetõrjet

Maanteeamet
Esimest talve on Hiiumaal ka kolmanda hooldustaseme teid ning teise seisundi­taseme teid on senisest rohkem, siiski sõltub liiklusohutus suuresti n-ö tihendist, mis on rooli ja istme vahel.
Maanteeamet teatas, et paneb talihooldesse lisaraha ja kasvab teede hulk, millele hakkavad kehtima kõrgemad hooldetasemed.
Hiiumaal pole kunagi olnud kõrgeima ehk kolmanda seisundi­taseme (ST 3) teid. Nüüd on talvine tase 3 kokku umbes 5 kilomeetril Kärdla ümbruse teedel. Tase 3 tähendab, et teepind või vähemalt sõidujäljed on lume- ja jää­vabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 5 tunni jooksul peale saju või tuisu lõppu ning libedusetõrjet hiljemalt 4 tunni jooksul peale libeduse tekkimist.
Tase 2 hooldusklassi lisandus viis teelõiku: Kärdla-Luidja, Kõrgessaare-Lauka, nn Kassari ring läbi Luguse ja Vaemla ning Käina-Hüti teelõik, mis aleviku sees. Tase 2 tähendab regulaarset libedustõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 12 tunni ja libedusetõrjet hiljemalt 8 tunni jooksul.
Kõige rohkem on Hiiumaal tase 1 ehk madalaima seisundi­tasemega teid, kus tehakse libedusetõrjet, aga teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 tunni ja libedusetõrjet 12 tunni jooksul.
Õnnetusi oli palju
“Eelmisel talvel oli palju õnnetusi, seepärast panime pead kokku ja nuputasime koos töövõtjatega, mida veel saaksime ära teha, et talihoolet arendada,” selgitas muutusi maanteeameti Lääne regiooni hooldus­valdkonna juht Hannes Vaidla.
Nii tõigi maanteeamet seisunditasemeid ülespoole. Kui aasta tagasi määrati talvine tase 2 teedele, kus keskmine liiklussagedus oli 500 autot ööpäevas, siis nüüd algab see 250 autost ööpäevas. Talvine tase 3 aga algab keskmisest liiklussagedusest 1500 autot ööpäevas. Kõige kõrgema tasemega teede 3+ tase aga algab liiklussagedusest 3000 autot ööpäevas.
Vaidla sõnas, et 250 autot ööpäevas on võimalik miinimum, kuna veel väiksema liikluse korral ei hakka puistesool tööle. “Pane suhkur teeklaasi ja ära liiguta – suhkur ei sula ära! Sama on soolaga – kui puistata see teele ja liiklust ei ole, siis sool sulama ei hakka,” selgitas Vaidla, et liiklus on nagu katalüsaator, mis soola sulama paneb. Vastasel juhul võib sool maanteele jääd hoopis juurde tekitada.
Juhist sõltub rohkem
Vaidla ütles, et natuke teeb teda isegi murelikuks selle, iseenesest positiivse sõnumi väljasaatmine, et talihoolet tehakse rohkem. “See võib tekitada olukorra, kus juhid arvavad, et teed on kogu aeg korras, aga libedus tekkib ju ikka ja lund ette ära ei lükka – enne peab maha tulema, siis saab lükata.”
Ka maanteeameti pea­direktori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus rõhutas saadetud pressiteates, et liikleja peab alati meeles pidama: sõidukiirus ja -stiil tuleb valida vastavalt tee- ja ilmaoludele.
Vaidla rääkis, kuidas küsis saja inimesega auditooriumis, kui paljud planeerisid talviste teeolude tõttu Tallinn-Pärnu sõiduks rohkem aega. Käe tõstsid vaid neli inimest, kes teeoludega arvestasid ja sõidu­aja pikemaks planeerisid. “Nii ei tohiks,” on Vaidla seisukoht. “Ka hooldatud teel ei saa me talvel sõita sama tempoga kui suvel, igal juhul on tee libedam.”
Hooligem hooldeautost
Lumesaju ajal ja järel sõidab Eesti teedele ligi 190 hooldus­autot – see on väga suur number. Paraku on hooldetöö ka teehooldajate endi jaoks ohtlikuks muutunud – eelmisel aastal sõideti kaasliiklejate poolt puruks kolm-neli hooldusautot. “Hooldeauto on väga kallis auto ja uue hooldeauto koos lisavarustusega tellimine võtab miinimum üks aasta,” ütles Vaidla, kes annaks kõikidele hooldeautojuhtidele igal kevadel medali.
Vaidla kirjeldab, kuidas juht peab jälgima terasid, millest üks lükkab lund ees, teine auto all, kolmas küljel, lisaks töötab taga puistur ja siis peab ta jälgima liiklust ja ka neid, kes riskides temast mööda, veel lumisele teele sõidavad. “See pinge, millega hooldeauto juht oma tööd teeb, on tohutu,” kinnitas Vaidla.
Tema palve on pidada neist juhtidest lugu ja mitte nende tööd segada: “Võta tema tempo ja sõida tal järel,” on Vaidla soovitus.
Lisaks näeb mobiiliäpist Waze tööd tegevaid hoolde­autosid, mis asuvad liiklejast kuni 1 kilomeetri raadiuses. Lähenedes teehoolde sõidukile, saab Waze’i kasutaja hoiatuse: ees on oht – lumesahk (snowplow). “See peaks vähendama mööda­sõitude ja ohtlike olukordade tekkimist,” selgitas Vaidla.
Samuti soovitab maanteeamet kõikidel liiklejatel enne sõidu alustamist tutvuda teeoludega portaalis
tarktee.ee
Kogu Eestis tehakse sel aastal libedustõrjet 1432 kilomeetri võrra rohkem. Seoses uuenenud nõuetega kasvavad kulud talihooldeks 1,9 miljonit eurot aastas, kokku kulub talihooldele ligi 17 miljonit eurot.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411