Teisipäev, november 6, 2018
 

SDE ajastab tippvormi teises tempos

 

Hergo Tasuja
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et külastab Eesti eri piirkondi, kuna peale ministri­ametist lahkumist on aega rohkem.
Tema sõnul otseselt valimistega seost neil sõitudel ei ole, aga loomulikult arutatakse kohalike sotsiaaldemokraatidega ka ettevalmistust riigi­kogu valimisteks.
Erakonnad on oma valimis­loosungid juba välja käinud, SDE veel mitte – miks?
Jevgeni Ossinovski: Eks erinevatel erakondadel on erinevad valimisstrateegiad ja enamik on juba alustanud rahapõletamiskampaaniaga. Siin keskväljakulgi ripub ühe erakonna nägu juba plakatina üleval. Meie oleme pigem võtnud tippvormi ajastamist natuke teises tempos.
16. detsembril toimub sotsiaal­demokraatide üldkogu ja meie kampaania avapauk on siis. Küllap selleks ajaks saavad ka loosungid välja käidud.
Kahtlemata ei ole ju valimiste põhiteema mitte need paar-kolm sõna, mida sinna plakatile kirjutatakse, vaid küsimus sellest, mis on siht Eesti riigile ja ühiskonnale järgmiseks neljaks aastaks, missugustest väärtustest lähtudes Eestit juhitakse, mis on olulisemad tuumikprobleemid, millele lahendust otsitakse. Eks plakatitele ilusaid sõnu oskavad ju kõik kirjutada, küsimus on selles, kas üks või teine erakond oma lubadused tegelikult ka ellu viib, kas tal on nägemus, kuidas Eestit edasi arendada.
Üks on kindel ega sotsiaal­demokraatide ilmavaade ei muutu – meie jaoks on oluline iga inimene. Oleme seda põhimõtet sõnastanud erinevatel viisidel ja meie jaoks on ka edaspidi oluline, et riik tagaks võrdsemaid võimalusi kõikidele inimestele. Just sellest tulenevalt oleme öelnud, et meie üheks prioriteediks on, et pensioni eest saaks vajadusel hooldekodu koha. Kohtusin täna omaste­hooldajatega ja arutasime sotsiaalprobleeme. Tegelikult on see väga valus küsimus nii siin kui üle Eesti, kui sa oled sundseisus, et su lähedane vajab hooldust ja abi ja tegelikult neid võimalusi ei ole. Selle teenuse praegune ülesehitus, et lapsed peavad selle kinni maksma – minu meelest ei ole see õige. Meie põhimõte on, et igal inimesel peab olema võimalik väärikalt elada, ka siis, kui ta on eakas ja vajab abi.
Samast põhimõttest lähtuvalt leiame, et lasteaed võiks olla kõigile tasuta, täpselt nii nagu on meil kooliharidus tasuta. Me tahaksime, et ka
kõige vaesema pere lapsel oleks võimalik lasteaias käia, sest lasteaed on osa haridussüsteemist. Ei tohiks olla sellist erinevust, et lapse võimalused sõltuvad sellest kui palju lapsevanematel on juhtumisi võimalusi.
Millisena näeb SDE Hiiumaa tulevikku?
Kindlasti üks oluline võtme­teema nii sotsiaaldemokraatide jaoks nii meie maailma­vaatest tulenevalt kui Eesti olukorda vaadates on kahtlemata võrdsem regionaalne areng. See olukord, et Euroopa üks kõige väiksemaid riike nagu Eesti seda on, on ka peaaegu kõige suuremate regionaalsete lõhedega, ei ole kindlasti normaalne. Me peame ausalt tunnistama, et riik ei ole piisavalt teinud selleks, et regionaalset arengut toetada. Pikka aega viljeleti sellist ideoloogiat, et küll turg paneb ise kõik asjad paika, aga me teame, kuidas turg need asjad regionaal­arengus paika paneb – kõik koonduvad ikka Tallinna ja selle ümbrusesse. Seda, kuidas regionaalset ettevõtlust rohkem toetada, kuidas tagada võrdsemaid võimalusi inimestele nii hariduses kui tervishoius, aga et ka avalikud teenused oleksid kättesaadavad – eks see nõuab kindlasti suuremat tähelepanu.
Hiiumaa eripära on kahtlemata vahelolev meri, mis niiöelda ajalist distantsi suurendab ja eks sellest tulenevalt ka ühenduste teema on oluline. See, mis puudutab praamiliiklust, saab olema ka meie programmis kajastatud. Olukord juba on parem, aga jätkuvalt on Saaremaa puhul teemaks suvine tippkoormus ja Hiiumaa puhul talvine stabiilsem graafik ehk rohkem reise. Olukorras, kus praamid on olemas, aga talvisel ajal üks praam seisab kai ääres sellepärast, et kuskil Exceli-tabelis näitab, et reisijaid ei pruugi piisavalt olla – ma arvan, et siin võiks riik siiski leida võimaluse kohalikule kogukonnale vastu tulla. Laiemalt võttes on muidugi enamik regionaalprobleeme teiste piirkondadega ühised ja siin tuleb lihtsalt riigi poolt rohkem tähelepanu ja ressurssi kindlasti Hiiumaale suunata.
Minu erakonna jaoks on Hiiumaa probleemid väga aktuaalsed ja südamelähedased tänu sellele, et erakonnakaaslane Reili Rand on siin vallavanem. Tegemist on Eesti ühe kõige võimekama vallajuhiga ja ma võin kindlasti öelda, et Hiiumaa probleemid on palju nähtavamad pealinnas ja teemaks tänu sellele, et Reili on nii tubli ja aktiivne ning toob neid lauale. Nagu me näeme, siis järkjärgult need probleemid leiavad ka seetõttu lahenduse. Võtame või näiteks Hiiumaa spordihoone. Veel aasta tagasi öeldi, et ah mis, keegi hakkab seda eraldi finantseerima ja las omavalitsus ise vaatab. Tegelikult tänu sellele, et Reili sellest väga süsteemselt ja aktiivselt rääkis nii meie erakonnas kui ka mõnes teises erakonnas, oleme me riigieelarve kontekstis sellele lahenduse leidnud. Täpselt samamoodi see, mis puudutab lennuühendust. Hange käib ja soov on, et saaks parema lennugraafiku. Nii järk-järgult need küsimused lahenevad. Hiiumaal on minu meelest vallavanemaga väga vedanud.
Teised erakonnad pole tulnud kaasa teie EKREvastase avaldusega. Kas olete juba kahetsenud, et selle välja käisite?
Minu jaoks on tegemist põhimõttelise küsimusega. Ühelt poolt on loomulikult selge, et mitmeski probleemiasetuses, millest EKRE räägib – seesama ebavõrdsus, vaesus, regionaalne mahajäämus – need seisukohad ühtivad sotsiaaldemokraatide omadega. See, et ravimid võiksid olla soodsamad – ma kirjutan sellele kahe käega alla. Olles tervise- ja tööminister, ma tegelikult retseptiravimitele täiendava ravimihüvitise ka kehtestasin selleks, et ravimid oleksid soodsamad.
Samal ajal on suur osa nende seisukohtadest ja väärtustest sellised, mis, ma arvan, on Eestile päriselt ohtlikud. Euroopa Liidu nõrgestamine näiteks, millest nad väga aktiivselt räägivad.
Ma arvan, et see on Eestile väga hukutav tee. Eesti majandusedu üks võti on ikkagi väga tihe koostöö Euroopa Liiduga. Väga praktilises võtmes mõeldes, me saame sealt Euroopa Liidu toetusi, näiteks Kärdla koolile või ka tervisekeskusele, mida varsti ehitama hakatakse. Aga kindlasti ka laiemalt – meie ettevõtetel on parem ligipääs turgudele. Seda tegelikult tunneme me igas Eesti nurgas.
Või on küsimus õigusriigi printsiipides, et kohtuvõimu peaks hakkama kuidagi politiseerima. Ja kui mõnele poliitikule ei meeldi mõne kohtuniku otsus, siis see tähendab seda, et kohtunikku ähvardatakse vägivallaga – pead hakkavad veerema. Ma arvan, et selline vihkamise retoorika ei ole asi, mis Eestit edasi viib. Pigem vastupidi.
Mina olen tõepoolest seda meelt, et niikaua, kui nendest väga radikaalsetest ja Eestile täiesti sobimatutest seisukohtadest ei loobuta, see erakond ei tohiks riigis võimul olla. Ma eeldan, et nii Keskerakond kui Reformierakond arvavad tegelikult samamoodi, aga küsimus on selles, et mõeldes – äkki pärast ei kutsuta võimu­läbirääkimiste laua taha – tahetakse uksi lahti hoida. Minu jaoks on see oluline põhimõtte küsimus, et teatud uksed siiski peavad kinni olema ja kõiki uksi ei pea alati lahti hoidma. Minu asi on sotsiaaldemokraatide nimel selgelt välja öelda, et meie nägemus Eesti arengust on teistsugune, et Eesti on euroopalik riik, kus iga inimene on oluline, kus me ei mõnita ega alaväärista oma kaaskodanikke ja kus demokraatlikud vabadused kehtivad. Eks nad peavad arusaamisele selles küsimuses ise jõudma, aga kui vaatame teiste riikide kogemust, siis üldiselt on olnud nii, et need erakonnad, mis ei taha vaenamisele ja vihkamisele üles ehitatud põhimõtetest loobuda, neil valitsusse asja ei ole. Arvan, et meil Eestis peaks ka nii olema.
küsis HARDA ROOSNA

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411