Teisipäev, november 6, 2018
 

Raivo Aeg: Vaatan Eestit kui tervikut

Harda Roosna
Erakond Isamaa tõenäoline esinumber viiendas valimisringkonnas, Raivo Aeg käis Hiiumaal kolmapäeval.
Ta kohtus eakatega Kärdla päeva­keskuses ning vestles seejärel Hiiumaa ettevõtjate liidu ja Memento juhatuse ning erakonna piirkonna­organisatsiooni liikmetega.
Aeg ütles, et Isamaa valimisprogramm pole veel lõpuni valmis, kuid nimetas sellest mõned märksõnad: pensioni teise samba põhjalik reform, et anda inimestele endile otsustusõigus sellesse sambasse kogutud raha kasutamiseks; kutsehariduse väärtustamine tulenevalt sellest, millist töötajat on ettevõtjail vaja; maksurahu, et ei tõuseks ei inimeste ega ettevõtjate maksukoormus; kaitsekulutuste kasv, et välja ehitada keskmaarakettide tõrjesüsteem ja maksu­vabastus lastega peredele, alates esimesest lapsest põhimõttel 100 eurot lapse kohta.
Erakonna nimevahetust põhjendas Aeg sellega, et nimi peab äratama tähelepanu ja mõnes mõttes on see ka tagasiminek n-ö oma juurte juurde. “Uus nimi on kindlasti lihtsam kui mingi lohisev pikk nimi, Isamaa ja Res Publica liit. Teisest küljest on see taotluslik, märgilise tähendusega nagu ka “Isamaa on igavene”,” ütles Aeg.
Peale kohtumist Kärdla päevakeskuses andis Raivo Aeg intervjuu Hiiu Lehele.
Mida sellelt kohtumiselt olulisena meelde jätsite?
Raivo Aeg: Põhiprobleemid on ikka ihulähedased. Kuna päevakeskuses on pensionärid, siis ikkagi hakkamasaamise teema – pensioni suurus, sotsiaalabi teemad, Kärdla sotsiaalabikeskuse küsimus. Täna on Kärdlas ainult puuetega inimestele sotsiaalabi tagatud ja ka väljaspool Kärdlat. Kindlasti oleks vaja ka Kärdlas, et inimesed saaksid oma kodule ja perele lähemal olla, et seda teenust tarbida, kui päris omaette eluga enam hakkama ei saa. No mis seal siis veel oli? Eks ehituste osas, et väga halvas seisus on see kunsti… Kuidas see nüüd oli… kunsti… Et lagi on alla vajunud. Seal oli paratamatult, et inimesed väga selgelt ei adu, mis on riigikogu valimiste teema ja mis on kohalike omavalitsuste valimiste teema. Siis oligi mingisugune kunstiga seotud hoone – mul ei tule see nimi hetkel meelde – aga selle kohta küsiti, miks sinna ei panustata, et selle seisukord on väga halb. Ma siis selgitasin, et eks omavalitsus peab neid munitsipaalhooneid, väga selgelt nende heakorra eest seisma. Paljud asjad on muidugi, kus omavalitsusel ressurssi ei jätku ja siis tulebki koos riigiga teha. Näiteks nagu uus spordikeskus, mis nüüd Kärdlasse tuleb. Sellised teemad seal olid, aga kohtumine jaguneski kaheks osaks selles mõttes, et tutvustasin Isamaa tänaseks välja kujunenud valimiste seisukohti, mis on meie tuumik­küsimused ja siis oligi seesama debatt. Selge see, et debatt ju läheb kohati ka emotsionaalseks. Tegemist on ju eakate inimestega ja nende kõige suurem mure ongi see, kuidas omadega hakkama saada.
Kas need kaks, eakate pensionimure ja Isamaa valimisprogramm ka kuidagi kokku lähevad?
Jaa, tegelikult lähevad. Juba mitu päeva on päris aktiivne debatt käinud Isamaa [pakutud] pensioni teise samba muudatuste sisseviimise üle. Kui see nüüd teoks saab, siis kaudselt mõjutab see ka tänaste pensionäride käekäiku. Fakt on see, et teise samba tootlus ei vasta sellele, mis lootused sellele omal ajal pandi. Pensionilisa, mis sellest sambast peaks kunagi hakkama pensionärile tulema, ei ole kindlasti selles vääringus, mis inimene on sinna sisse maksnud. Inflatsioon ja kõik muud protsessid on seda devalveerinud. Tegelikult see jutt, mida on räägitud, et riik paneb neli protsenti, on inimestele prügi silma ajamine. Riik ei pane sinna midagi, see antakse sellest­samast sotsiaalmaksust ehk 33 protsendist võetakse neli ära ja tõstetakse teise sambasse. Selle võrra riigi tulu­baas väheneb ja riik saab sotsiaalmaksu vähem selle nelja protsendi võrra, mis antakse pangale. Seesama sotsiaalmaks hoiab üleval meie pensionisüsteemi, meie arstiabi, meie koolitus­süsteemi. Täna on ju neli miljardit eurot pankade käes, mis on kogunenud sinna teise samba pensioni fondi. Kui riigile laekub rohkem raha, siis on järgmine otsus, mis selle rahaga teha.
Mida riigikogus oldud nelja aastaga olete Hiiumaa või valimisringkonna heaks teinud?
Hiiumaad see nii palju ei puuduta, aga mul oli päris pikk ja argumenteeritud vestlus näiteks meie rahandus­ministriga, mis puudutab Saaremaad, kui uus lennuliikluse hange välja kuulutati. Elu näitab, et [Kures­saare] lennuki täituvus on ülihea. Kui ettevõtjatega sai kohtutud ja probleeme kuulatud, siis mitte üks kord ei läinud niimoodi mööda, et lennuki teemat ei oleks lauale pandud. See oli ülioluline.
Hiiumaa probleem on ikkagi seesama lennuühenduse ebakindlus. Kui Saaremaal on olemas seadmed, mis tagavad ka uduga ja halva nähtavusega lennuki maandumise, siis Hiiumaal seda kahjuks veel ei ole. Mingi lahendus siin tehti, aga see ei ole kindlasti rahuldav.
Teine on praamiteema. Riik ostis praamide valmisprojektid ja see ei rahulda ei hiidlasi ega saarlasi. See on kindlasti asi, mis vajab edasiarendamist. Esiteks need riiulid, mis on külgede peal – ei saa ju panna tekki täis, sellepärast, et suured autod mahuvad ainult keskele kahte ritta ja ülejäänud jääb tühjaks. Kui väikesi autosid näiteks ei oleks, aga suuri oleks, siis suured jäävad sellepärast maha, kuigi praamidel on ruumi küll, aga nad ei saa sinna. Teiseks pikad veosed. Neil on see küüruga ülesõit ja pikad veosed kas ei saa sinna üldse peale või on pealesaamine raskendatud.
See puudutab ettevõtjaid, tavainimesel, autoga sõitjal ja jalgsi reisijal ei ole mingit probleemi. Praegu on hetki, kus olemasolevate praamidega ei jõuta [soovijaid] ära teenindada. Kui nüüd järgmisi praame hakatakse soetama, siis tuleks ikkagi võtta rohkem aega ja teha nii, et see tehniline lahendus vastaks laevaliikluse vajadustele.
Teine Hiiumaa häda on Rukki kanal. Kuigi siin olid mingid mõõtmistulemused… üks ütles ühte, teine teist, lõpuks tuli välja, et praam oleks isegi läbi pääsenud, aga kapten ei tohtinud sõita, sellepärast, et kuskilt öeldi mingid andmed ette. Nüüd riisuti kanal üle ja hakatakse vist üle aasta riisuma.
Millisena näeb Isamaa Hiiumaa tulevikku ja mida selle realiseerumiseks teha kavatsete?
Hiiumaa tulevik on teatud mõttes probleemne, ja mitte ainult Hiiumaa, ka Võrumaa ja Saaremaa tulevik. Fakt on see, et rahvastik vananeb. Fakt on see, et töökohtade juurdekasv ei ole tempokas, kui üldse. Üks on töökohtade juurdesaamine. Kui Hiiumaal on rohkem töökohti ja ettevõtlust, siis oleks see kindlasti väga positiivne. Mis on riigi võimalused töökohtade loomiseks. Suuresti piirduvad need sellega, et riik viib avaliku sektori töökohti Tallinnast ja Harjumaalt välja maapiirkondadesse. Suunata riigipoolseid täiendavaid investeeringuid elukeskkonna parandamiseks – see on ainukene, mida riik saab teha.
Abistada kohalikke omavalitsusi, teha kohaliku munitsipaalvõimuga koostööd – need on riigipoolsed võimalused. Regionaalseid maksu­soodustusi meie programmis ei ole, sellepärast, et mis need saavad siis olla?
Ainukene, mis saab olla, on see, et kohalikule omavalitsusele antakse täiendavaid võimalusi mingite maksude kehtestamiseks, mis tooks kohapeale rohkem raha. See aga tähendab, et kohaliku inimese taskust võetakse see raha ära. Ja ettevõtlusel on küllalt head maksu­soodustused – ei maksa kasumi pealt maksu, kui ei võta tulu välja. Miks ettevõtlus ei saa kasvada mitte ainult äärealadel, vaid see on ka Tallinna ja Harjumaa probleem – tööjõupuudus. Kvalifitseeritud tööjõu puudus – seda lihtsalt ei jätku. Ja ettevõtted Hiiumaale ei tule, sest teil ei ole sellist tööjõudu, keda ettevõtjad vajavad. Ettevõtjatel täna ei ole vaja lihttöölist, on vaja teatud kvalifikatsiooni. See puudutab nüüd Hiiumaad, aga riigikogu
kontekstis üritan vaadata ikka Eestimaad tervikuna ja loomulikult teatud regionaalsete nüanssidega.

Küsis HARDA ROOSNA

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411