Reede, november 9, 2018
 

95 aastat Jausa palvemaja

 

erakogu
See oli 18. sajandi teine pool, kui üks Jausa küla Tooma talu peremees ostnud 1739. aastal ilmunud esimese eestikeelse Piibli ja andnud suusõnalise korralduse: “Müüsin musta härja ja ostsin Piibli ning keelan selle majast välja­viimise!”
Priidik Tatter, kes oli Jausa koguduse karjane aastatel 1959-1980, kirjutab oma mälestustes: “1880ndate lõpul elati Hiiumaa külades korralikku kristlik-kiriklikku elu: pühapäeviti käidi usinasti kirikus, kes lugeda oskas, luges jutluse raamatut või piiblit. Kirikust koju tulles heideti aga koos uute riietega ära igat sorti pühadus, sageli ka pühapäeva pidamine.”
Uus äratusliikumine jõudis Jaussa 1890. aastal, kui Hiiessaares elav usule tulnud Madis Sergo külastas koduküla ja pidas siin mõned vaimulikud koosolekud. Koguduse alguseks loetakse 1891. aastat, mil tulid usule esimesed Jausa küla inimesed, algasid palvetundide pidamised talutubades ja hiljem tekkis kohalik priikogudus. Kui talutoad kitsaks jäid, andsid vennad Kristjan ja Oskar Vähejaus poolelioleva ruumi Mardina talust, kus 1918. aastal algasid Siim Teekeli eestvedamisel ümberehitustööd ja 1919. aasta teisel nelipühal peetakse esimene jumalateenistus.
Paari aastaga jäi Mardinale ehitatud ruum kitsaks ja vennad Vähejausid andsid oma talust krundi uue palvemaja ehitamiseks. 1923. aasta talvel tehti ettevalmistustöid, varuti puitmaterjal ja kruus, ehitusega alustati mais, töid juhatas Harjult pärit ehitusmeister Vahtra. Maja ehitati savist, mille annetas kohalik talumees Jaan Steinberg, ka katusematerjal ja õled saadi annetusena, põrand ja lagi toodi vanast majast Mardinalt. 11. novembril 1923 peeti palvemaja avajumalateenistus.
Vastvalminud majas olid sise­tööd suures osas tegemata, nendega alustati hiljem. Säilinud on Anton Telleri põhjalik arvepidamine aastast 1925, kust on näha, kuidas panustati pühakoja ehitusse oma armastust, aega ja raha. Esimesed sissekanded näitavad: 6300 marga eest on ostetud 21 tündrit lupja, millest 955 marka on Jaaksoni Willemile võlgu. Utust, Kaevandi Willemi käest on toodud 120 marga eest 12 koormat liiva, mis on Anton Tellerile võlgu. Lae värvimise värnits ja seina värv on ostetud “mitmest poodist”, kõik kokku 4034 marga eest. Kirjas on täpne arvestus meeste töötundide üle, millest suur osa tehti tasuta. “Johannes Teller tegi tööd 80 tundi, 25 marka tundis, see on kokku 2000 mk ja on Tellerile võlgu. 25. oktoobril 1925. aastal on 1000 marka sellest ära makstud. Anton Teller tegi tööd 40 tundi, 20 marka tundis, see on kokku 800 mk ja on Telleri poolt kingitud.” Kirjas on Jau­sa küla meeste Julius Tülli, Artur Juurmanni, Kristjan ja Voldemar Vähejausi, Mihkel Vausi, Johannes Pomerantsi ning Aleksander Sergo rahasse arvestatud töötunnid, mille juures on märge: “see on tema poolt kingitud”.
Oma praeguse väljanägemise sai palvemaja 1994–1996 tehtud remondi käigus. Koguduse karjaseks oli siis Asav Lige ja ehitustööde eestvedajaks Emil Vaus. Vahetati katus ja aknad, tehti uued ahjud ja põrand.
Igapühapäevaselt ei ole kooskäijaid enam palju, kuid tähtpäevadel leitakse ikka tee palvemajja, pidades kalliks esivanemate mälestust ja eestpalveid.
Tänavu tähistame koguduse aastapäeva 11. novembril ja ootame kõiki meie tänupäevast osa saama.

Kaie Kant
Jausa kogudus

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411