Teisipäev, oktoober 16, 2018
 

Tugev tuul põhjustas eriolukorra

Olev Kivistik
Kuna tormisem ja tuulisem hooaeg on alles algamas, uurisime, mida endast kujutab eriolukord ja mida see endaga kaasa toob.
26. septembril oli selle sügise esimene suurem torm, mis viis elektriühenduse paljudes majapidamistes ning tekitas päevadeks vooluta jäänud inimestes pahameelt.
Elektrilevi käidu halduse vanemspetsialisti Üllar Viitkari sõnul sai üleeelmise nädala tormi puhul ulatuslikke elektrikatkestusi saartel ja Pärnumaal tõepoolest käsitleda erakorralise sündmusena, sest tuulepuhangute tugevus oli suurem elektriliinide projekteerimisnormist, 25 meetrit sekundis ja juhtumi tagajärjeks olid ettenägematud asjaolud.
Viitkar rääkis, et tormi alguseks loetakse hetke, kui tuulte puhangud ületavad 25 meetrit sekundis, 26. septembril aga oli tuule kiirus kohati isegi üle 31 meetri sekundis. Nende kriteeriumite järgi algas torm 26. septembri päeval kell 14 ja lõppes sama päeva õhtul kell 20. “Kuna eriolukorra kriteerium sõltub otseselt sellest, kui kaua on kliendid vooluta, siis kuulutatakse eriolukord välja tagantjärele,” selgitas ta.
Aega oli 72 tundi
Eriolukorra väljakuulutamisest sõltub ka see, kui pikalt võivad kliendid olla vooluta. Eelnimetatud tormi puhul oli Elektrilevil lubatud elektrikatkestusi kõrvaldada 72 tunni jooksul peale tormi lõppemist ehk kuni 29. septembri õhtul kella 20ni.
Viitkar nentis, et kuna tormi kulgu pole võimalik kontrollida, võib seetõttu elektrivarustuse tavapärane nõuetekohane taastamine olla raskendatud ja kesta kauem kui kehtestatud normid ette näevad.
“Ekstreemsete ilmaolude ennustuse korral viime meie rikkebrigaadid alati kõrgendatud valmisolekusse ning ulatuslike rikete ajal rakendame tööle kõik saadaolevad elektrivõrgu ehitusvõimekusega elektriettevõtjate brigaadid,” selgitas Viitkar. Nii Elektrilevi kui ka teenuseid osutavate lepingupartnerite rikkebrigaadid reageerivad tormi korral kohe.
13 500 klienti jäi vooluta
Viitkari sõnul tekkis tormi tagajärjel Elektrilevi teenindus­piirkonnas 605 riket, neist 62 saartel. Kõige rohkem, 13 500 klienti oli korraga vooluta 26. septembril enne kella 18. Hiiumaal oli sel ajal elektrita üle 1000 kliendi.
Sama tugev torm oli näiteks ka 2015. aasta 4. detsembril. Siis oli 5. detsembri varahommikul  vooluta 20 000 klienti, neist Hiiumaal 1100.
Viimati kuulutas Elektri­levi eriolukorra välja aga hoopis äikesetormi taga­järgede tõttu. Hiiumaa jäi tookord suuremate kahjudeta ja eriolukord kehtis Võru, Valga, Põlva ja Tartu maakonnas.
Viitkar ütles, et elutähtsa teenuse ehk elektriga varustamise katkemine võib viia lõppkokkuvõttes eriolukorra väljakuulutamiseni. Põhjused aga võivad olla erinevad – sageli just tormide tõttu tekkinud ulatuslikud elektrikatkestused.
Eriolukord tuleneb seadusaktidest
Elektrilevi kui elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elektriga varustamise tasemel, mis vastab hädaolukorra seaduse paragrahv 37 lõike 2 alusel väljaantud määrusest tulenevatele nõuetele.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister on oma määruses ette näinud elektri varustuskindluse nõuded elektrikatkestuse korral, elektrivarustuse taastamise aja ja sanktsioonid nende nõuete rikkumisel. Määruse järgi tuleb tavaolukorras rikkest põhjustatud katkestus kõrvaldada 12 tunni jooksul ajavahemikus 1. aprillist kuni 30. septembrini ja 16 tunni jooksul ajavahemikus 1. oktoobrist 31. märtsini.
“Kui katkestuse põhjustab sündmus, mida võrguettevõtja objektiivselt ei suuda ära hoida ega takistada, tuleb katkestus kõrvaldada kolme päeva jooksul alates selle sündmuse lõppemisest,” täpsustas Elektrilevi käidu halduse vanemspetsialist Üllar Viitkar.

 

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411