Teisipäev, oktoober 2, 2018
 

Sven Küttim tegi koduveinikonkursil puhta töö

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Neli auhinnalist kohta kuuest võitsid Sven Küttimi veinid, ühe Sven Kriggulsoni vein ja ühe Avo-Arne Sireli vein.
Sven Küttimi konkursile toodud kümnest veinist said auhinnalise koha neli, üldvõitjaks tunnistati tema musta­sõstra-kirsivein. “Võitja tunnustuseks tuleb öelda, et kõik veinid olid tal väga ilusasti pakendatud ja tema enda tehtud siltidega,” ütles žürii esimees Aivar Viidik.
Kõik auhinnalise koha omanikud said diplomi ja viinamarjaistiku.
Kolmanda aasta veinid
Küttim ütles, et veiniteoga alustas ta kolm aastat tagasi, kui õunamahla palju üle jäi. Tulemus sai hea ja see innustas järgmisel aastal taas proovima. Korraga teeb ta 100 liitrit veini, praegu on kodus umbes 250 pudelit. Kuna ta ise eriti veini ei joo, pakub ta seda sõpradele. Veinimeistri kõige suuremaks mureks on, et väärt jooki pole kuskil hoida, vaja oleks veinikeldrit – veini hoidmiseks on vaja pimedat ruumi ja ühtlast temperatuuri.
Põhiliselt kasvatab ta tooraine ise. Hiljuti istutas ta valgeid sõstraid ja tulevikus, kui põõsad kosuvad, on loota sõstraveini. Komponentidest sobib poepärm, kääritamiseks tuleb lisada suhkrut ja kolme kuu pärast kõlbab juba tarvitada.
Üks veinitegu on ka untsu läinud: “See oli piparmündi-arbuusi vein, mis tuli välja imeliku maitsega ja roosa värv kadus ka ära, ei saanudki aru, miks see nii läks. Hästi palju sai arbuusi pandud, värv ilus tumeroosa, lõpuks oli helekollane.”
Halba veini ei olnudki
MTÜ Hiiu Öko korraldas Hiiumaa koduveinikonkurssi
teist aastat. Seekord oli osalejaid ja veinisorte veidi vähem: osales 15 meistrit kokku 28 veiniga, millest 15 valget veini ja 13 punast.
Žürii koosseisus esimees Aivar Viidik, liikmed Meeli Küttim, Sigrid Valter, Jüri Väärtnõu ja Sven Rosenštok, valis nii valgete kui punaste veinide seast kummastki kolm parimat veini ning kõigi kuue hulgast selgus ka konkursi parim vein.
Domineerisid õuntest, punastest ja mustadest sõstardest kääritatud veinid, aga veini oli valmistatud ka kõrvitsast, nõgesest, maasikast, rabarberist, nurmenukust, greibist, võilillest, kuusevõrsetest, kibuvitsast, viirpuust, leedriõitest, põdrakanepist, arooniast, punasest tikrist, kirsist, jõhvikast ja… vaniljest.
Oli selliseid, kus koos üks-kaks komponenti, kuid oli ka viie-kuue komponendiga veine. “Sommeljeede soovitus on, et liiga palju komponente ei maksa kasutada, pärast ei saa ise ka aru, kus see maitse siin nüüd on,” ütles žürii esimees.
Oli nii kuivi kui ka väga magusaid veine. “Maitsed olid erinevad, aga üldise kvaliteedi ja selguse kohapealt olid kõik väga heal tasemel,” kiitis Viidik, et halbu veine ei olnudki. “Leidsin mitu suurepärast suveveini, mis kerged, heas tasakaalus ja mõnusad.”
Sven Rosenštok, kes hea veinitundja ja elanud isegi Prantsusmaa veinimõisas, oli siinsete veinide kvaliteedi üle siiralt üllatunud. “Vanasti, kui kodus veini tehti, ei saanud aru, on see õlu või vein, peaasi, et pähe hakkas, aga see veinivalik siin oli uskumatu – värvi­selgus, aroomide nüansirikkus, maitse,” kiitis ta. Rosenštok lisas, et konkursile esitatud valged veinid teevad poes müüdavatele viinamarjaveinidele silmad ette.
Žürii esimehel oli ka üks soovitus: “Päris mitmete veinide puhul oli probleemiks, et vaatad värvi – super! – aroom ka väga hea ja iseloomulik, aga maitse jääb nagu lagedaks.”
Pärast autasustamist toodi välja kõik veinid, mida soovijad maitsta said.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411