Reede, oktoober 5, 2018
 

Maapõuest leitud näitus

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Kuuks ajaks on Kärdla kultuurikeskuses vaadata näitus sellest, mida põnevat arheoloogid eelmisel aastal maapõuest leidsid.
Muinsuskaitseamet ja Tallinna linnaplaneerimise amet andsid eelmise aasta 11 kuu jooksul välja 245 arheoloogilise uurimise luba. Uuringute tegijad jaotusid 15 ettevõtja, kahe ülikooli, nelja muuseumi ja muinsuskaitseameti vahel. Enamik arheoloogilistest uuringutest oli seotud pääste­uuringutega, põhiliselt suuremate hoonete ehitustega. Arheoloogilisi probleem­uuringuid oli vaid seitse. Hiiumaalt ühtki objekti mullu polnud, tänavu aga tehti uuringuid Käina spordikeskuse juurde kerkiva elamus­keskuse ehitusel.
Hobiarheolooge on erinevaid
Näitust avades ütles Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juht Dan Lukas, et Eestis on umbes 500 hobiarheoloogi, kes aktiivselt ringi käivad. Hobiarheoloogide aina kasvava huvi tõttu kasvab ka arheoloogide töökoormus üha suuremaks.
“Oleks riigi poolset inim­võimekust juurde vaja, et kõike hallata, rääkimata leiu­tasudest,” nentis Lukas. “Meie arheoloogia vaneminspektori Nele Kangerti töökoormus on hiigelsuur, et kõiki hobi­arheoloogide teateid ja leidusid kuidagi menetleda.”
Muinsuskaitseameti nõunikuna töötav Lukas selgitas, et kui kuskilt tuleb välja huvitav leid, kaasab riik arheoloogi, kohe tehakse ka hädakaevamised. See kõik aga on väga töömahukas.
Lukase hinnangul on siiski hea, et hobiarheoloogia legaliseeriti. Paraku on nende hulgas ka neid, kes ei tegutse ausatel ja õilsatel eesmärkidel. Eelmisel aastal oli kohtu all mitu hobiarheoloogi, üks neist sai ka tingimisi karistuse. “Tänaseid hobiarheolooge on seinast-seina ja kunagi ei tea, kui palju meil asju nägemata jääb ja ära rikutakse,” ütles Lukas näituse avamisel.
Leiust tuleb teatada kohe
Leiutasude maksmine käib Eesti kogenumate arheoloogide, kes asjaga aastakümneid tegelenud, välja töötatud loogiliste kriteeriumite alusel. Esmalt sõltub summa sellest, mis hetkel hobiarheoloog teate leiust edasi andis ja kas arheoloogil on selle infoga ka midagi teha
“Kui hobiarheoloog leidis näiteks sõrmuse, kaevas selle koha läbi, viis sõrmuse oma kaminasimsile ja alles kahe nädala pärast teatas leiust, siis on eseme ajalooline kontekst rikutud ja arheoloogide silmis väärtusetu, kuna leidu ei seostata enam selle kohaga,” tõi Lukas näite. “Ma võin öelda küll, et leidsin selle sealt põllult, nii sügavalt, aga arheoloog ei saa seda kinnitada ja sellisel puhul ei saa olla kindel, kas see on toodud Hollandi turult või kõrvalt põllu pealt.”
Hobiarheoloogid vajavad koolitust
Lukase sõnul on hobiarheoloogide koolitus vajalik. “See ongi hariduslik ja eetiline küsimus ja otsija peab olema läbinud sellise koolituse, et tunneb kohapeal ära, kas tegemist võib olla arheoloogiliselt väärtusliku objektiga.”
Koolitatud hobiarheoloog peaks jätma eseme samasse kohta ja sellest kohe teatama. Siis tuleb ese dateerida ehk seostada see mingi ajastu või sündmusega ja seda teevad spetsialistid. “See ongi väärtus, mis teadmatusest tihti ära rikutakse,” ütles Lukas, et konkreetsest esemest ehk väärtuslikumgi on info, kui sügaval ese oli, mis asendis, mis seal kõrval oli, kas selle kõrval oli mingeid riidetükke või muid leide, mis arheoloogi jaoks on oluliselt tähtsamadki.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411