Teisipäev, oktoober 2, 2018
 

Kärdla lapsed tublid kiivrikandjad

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Tunni aja jooksul said Kärdlas kiivri ja juhised selle õigeks kasutamiseks kaheksa täiskasvanud jalg­ratturit, kõigil lastel oli kiiver kenasti peas.
Pühapäeval toimus Kärdlas SA Eesti Terviserajad eest­vedamisel aktsioon, kus juhiti tähelepanu kiivri olulisusele kergliikluses ja kutsuti üles seda rohkem kasutama.
Sihtasutuse juhataja Alo Lõokese sõnul läks aktsioon Kärdlas igati korda, sest ei kohatud ühtegi kiivrita last ja täiskasvanud jalgratturid olid peale juhendamist nõus kiivrit kandma.
Keskväljakul kiivri pähe saanud Kärdla elanik leidis, et selline algatus on väga tervitatav. “Mind õpetati väga hästi, kuidas kiivrit kanda,” märkis ta ning lisas, et on siiani kandnud kiivrit vaid maanteel sõites, aga mitte linnas.
Oluline kanda kiivrit õigesti
Aktsioonis osalenud Eesti laskesuusakoondise liige Martin Remmelg ütles, et paraku ei saada sageli kiivri olulisusest aru enne kui õnnetus käes.
Ta on kohanud palju ka neid, kel kiiver küll peas, aga see pole õigesti kinnitatud. “Sel juhul ei pruugi kiiver õnnetuse korral päästa,” ütles Remmelg.
Remmelg juhendas, et kiiver tuleb enda pea­ümbermõõdule parajaks reguleerida. Seejärel võiks lõua alt rihmad avada ja ette kummardudes proovida, kas kiiver püsib peas. “Kui ei püsi, siis on seda vaja paremini reguleerida,” selgitas Remmelg. Kui kiiver peaümbermõõdule parajaks seatud, tuleb pingutada ka rihmad nii, et rihma ja lõua vahele tohib mahtuda vaid üks sõrm.
Jagada 300 kiivrit
Kiivri kandmise teadlikkuse tõstmisega alustasid Lõoke ja Remmelg juba augustis. Siiani on käidud näiteks Võrus, Narvas, Pärnus ja Otepääl, aga ka juhuslikes kohtades, kus kiivrita kergliiklejad silma jäänud. Hiiumaalt suundus Lõoke edasi Saaremaale ning peale seda on plaanis kiivreid jagada veel Tallinnas. “Ilmselt siis saavadki kõik kolmsada kiivrit jagatud,” märkis ta.
Remmelg jäi paariks päevaks veel Hiiumaale treenima ja kiivreid jagama.
Aktsioonid on toimunud täiesti juhuslikult, et kiivri saaksid just need, kes päriselt seda ei kanna.
“Kampaaniaga üritame jõuda selleni, et inimesed teaks, et kiiver võib päästa peavigastustest,” selgitas Lõoke. Ta kinnitas, et ükskõik kui ettevaatlik võib inimene ise liikluses olla ja kuitahes rahulikult sõita, siis õnnetus võib tulla ka kuskilt mujalt. “Kas sõidab otsa keegi teine, oled tähele­panematu ja midagi tuleb teele ette – õnnetusi võib juhtuda igal pool.”
Olgem eeskujuks
“Kampaania on korda läinud ja meid on kõikjal hästi vastu võetud ning inimesed on nõus kiivrit kandma,” oli Lõoke rahul. Tema sõnul oli positiivne ka see, et inimesed on teadlikud, et jalgratta­sõidul tuleb kiivrit kanda.
Lõoke lisas, et lastele on kiivri kandmine küll kohustuslik, aga täiskasvanud on lastele eeskujuks. “Kui on pere ja lastele pannakse kiivrid, aga vanemad ise seda ei kanna, siis näiteks last õnnetuse korral päästma minnes võib tegelikult endal päris kehvasti minna,” tõi ta näite.
SA Eesti Terviserajad juhataja kinnitas, et kiivrit peaks kindlasti kandma nii lapsed kui ka täiskasvanud.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411