Reede, oktoober 19, 2018
 

Elustamispäeval süstiti julgust ja õpetati kannatanule abi andma

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Teisipäeval oli ülemaailmne elustamispäev. Päeva eesmärk on süstida tavainimestesse julgust ja õpetada, mida teha, kui lähedase või kõrvalolijaga midagi juhtub.
Hiiumaa haigla kiirabi õe­brigaadi juht Monika Ild ja autojuht-kiirabitehnik Alvar Nurk õpetasid teisipäeval esmalt Kärdla politseijaoskonnas, seejärel põhikoolis, Hiiumaa gümnaasiumis ning päeva lõpuks Kärdla Selveris, kuidas toimida, kui sinu lähedasega juhtub õnnetus või kui näed näiteks tänaval teadvuse kaotanud inimest.
“Sel aastal on Hiiumaal juba ehe näide olemas, kuidas südamemassaažiga päästeti inimese elu,” rääkis Ild suvel Kõrgessaares saalihoki­turniiril aset leidnud vahejuhtumist.
Tema sõnul on elustamise nagu paljude teistegi praktiliste asjadega – kui seda ei harjuta, siis lihtsalt läheb meelest, kuidas õigesti teha. “On neid, kes ütlevad, et nad on proovinud elustada, on neid, kes on ka proovinud, aga ütlevad, et ikkagi ei oska,” tõdes ta.
Neile hiidlastele, kes praktikas nuku peal elustamist proovida ei soovinud, jagasid Ild ja Nurk infovoldikuid.
Ild ütles, et kõige olulisem elustamise juures ongi üldse julgus alustada.
Esmalt kutsu abi
Kui sinu lähedasega juhtub õnnetus või näed teadvuse kaotanud inimest, siis esimese asjana tuleb helistada 112 ja kutsuda appi spetsialistid. Kui asud ise abi andma, võib jätta telefoni valjuhääldile kõrvale, et meedikud teisel pool toru juhendada saaksid.
“Kui inimene on kokku kukkunud ja hingab, kas halvasti või ei hinga enam üldse, siis pulssi otsima eraldi ei pea ja tuleb peale abi kutsumist alustada südamemassaažiga,” selgitas Ild. Suust suhu hingamist võib teha oma lähedastele, aga muidu üldiselt mitte, sest enda ohutus on ka väga oluline. Ildi sõnul on uuringud ja statistika näidanud, et ka ainult massaaži tegemisest on kasu.
Lähedast inimest elustades tuleb teha südamemassaaži kolmkümmend korda, suust-suhu hingamist kahel korral ja siis korrata südamemassaaži. Kui teadvusetu inimene on võõras, piisab vaid südamemassaažist.
“Veri on hapnikuga varustatud ja kui süda seisma jääb ning veri enam ringi ei käi, siis me võime viis kuni kuus minutit verd ringi ajada ja veres olev hapnik veel toidab – tänu sellele võib inimene pääseda ilma igasuguste tagajärgedeta tervisele,” rääkis Ild.
Südamemassaaži puhul on sageli suurimaks hirmuks, et teadvusetul inimesel võivad murduda roided. Ildi sõnul aga ei pea seda kartma. “Roided on rinnaku küljes kinni kõhredega ja tegelikult me ei murra roideid katki, vaid rinnaku küljest lahti ning kui inimene ellu jääb, siis see roide murd on asja juures kõige väiksem probleem.”
Väikelaste probleem – hingamise seiskumine
Väikelastega juhtub üldiselt õnnetusi vähem, aga tuleb ette olukordi, mil ka neid on tarvis elustada. “Väikelastel on harva probleemiks südame­seiskumine, neil on pigem hingamise seiskumine või takistused hingamisteedes,” ütles Ild.
Hoolimata sellest, et lastega juhtub õnnetusi harvem, on oluline teada, kuidas last päästa.
Ild rääkis, et lapse elustamisel peaks alustama hingamisega. Täiskasvanu suudab oma suuga katta nii lapse suu kui ka nina. Kui täiskasvanu puhul on oluline, et suust suhu hingamise ajal oleks ta pea kuklas, siis lapse puhul pole see vajalik. Kui lapse suu ja nina on kaetud, tuleb puhuda rahulikuks tempos, mitte kogu oma kopsumahuga.
Südamemassaaži tuleb vastsündinule teha, hoides rindkere ümbert ja pöialdega sellele vajutades.
Kõik oleneb aga lapse suurusest. “Kui me näeme, et sellest jõust jääb väheseks, siis teeme südamemassaaži ühe käega. Peame nägema, et suudame rindkeret vajutada,” selgitas Monika Ild.
Aastavanust ja vanemat last elustades on massaaži ja hingamise vahekord nagu täiskasvanugi puhul – 30:2, vastsündinu puhul 3:1 ehk siis kolm korda massaaži ja üks kord hingamist.
Kui laps on midagi kurku tõmmanud, võib ta jalgadest üles tõsta ja raputada. Teine võimalus on laps üle enda põlve rippuma panna ja siis talle seljale koputada.
“Variante on palju, aga oluline on jällegi tegutsemisjulgus ja see, et sa ei jää ootama, vaid proovid üht- ja teistmoodi ning küll lõpuks hakkama saad,” julgustas Alvar Nurk.
Kui mitte varem, siis järgmine kord on hiidlastel kindlasti võimalus oma elustamis­teadmisi värskendada aasta pärast, 16. oktoobril.
Ärge siis kartke proovida, kui teile pakutakse võimalust nuku peal südamemassaaži teha, sest kunagi ei või teada, millal seda praktilist oskust tarvis võib minna.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411