Reede, august 10, 2018
 

Riigikohus andis õiguse MTÜ Hiiu Tuul keskkonnakaitsjatele

Harda Roosna | Hiiu Leht
Riigikohus rahuldas kolma­päeval keskkonna­organisatsiooni MTÜ Hiiu Tuul
kassatsioonikaebuse ja tühistas Hiiu maavanema kehtestatud mereplaneeringu tuuleenergia tootmise alade osas.
Riigikohus tühistas kolmapäeval antud lahendiga 20. juunil 2016 Hiiu maavanema poolt kehtestatud Hiiumaa merealade planeeringu tuule­parke puudutava osa. Muus osas jääb mereplaneering kehtima.
Riigikohus rahuldas sellega MTÜ Hiiu Tuul kassatsioonikaebuse ning tühistas Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsuse, millega Hiiu Tuule kaebus rahuldamata jäetud.
Ühtlasi mõistis riigikohus Hiiu maavanema õigusjärglaselt, rahandusministeeriumilt, Hiiu Tuule kasuks välja ligi
30 000 eurot menetluskulu ning tagastas ühingule kautsjoni.
Uuringud tegemata
Kokkuvõttes leidis riigi­kohus, et mereplaneeringu keskkonna­mõju strateegilise hindamise raames olid nii tuulikute kui ka neid mandriga ühendavate merekaablite mõjud ja seosed muude tegevustega jäänud välja selgitamata ning asjakohased uuringud tegemata. Ei tehtud ka nõuetekohast hindamist, et välja selgitada kavandatava tegevuse mõjud Natura aladele ja kaitstavatele liikidele. Riigikohus leidis, et seetõttu ei ole planeeringu kehtestamise otsus õigus­pärane.
“Planeeringu mõju hindamisel on lähtealusena määrav see, millist tegevust, millises asukohas ja millises mahus riik planeeringus kavandab ja põhimõtteliselt võimalikuks peab, mitte see, millises ulatuses ja kuidas täpselt arendajad kavandatu tulevikus tegelikult ellu viivad,” on kirjas otsuses.
Saadetud pressiteates on lisatud, et kindlasti ei saa planeeringulahenduse abstraktsus õigustada olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist.
Riigikohus selgitas ka, et keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on seadusest tulenev kohustus, mille eesmärk on mõjutada arendus­tegevust varases staadiumis, kui on veel võimalik teha strateegilisi valikuid.
Soomet ja Rootsit ei kaasatud
Otsuses on muuhulgas juhitud tähelepanu, et planeeringu­protsessi jäeti kaasamata naaber­riikide avalikkus. Keskkonnaministeerium 2013. aastal küll teavitas Soomet ja Rootsit saates kokku­võtte KSH programmist, kuid kaaskirjas rõhutati, et see ei ole KSH protokolli kohane teavitus.
Kolleegiumi hinnangul oleks tulnud algatada piiriülene menetlus ja saata naaber­riikidele nõuetekohane ametlik teavitus. “Kuna tuuleparkide ning neid teenindavate tehniliste rajatistega võib kaasneda oluline mõju naaberriikide keskkonnale, lasus riigil kohustus algatada piiriülese KSH menetlus sõltumata sellest, et vahetult vaidlusaluse maakonnaplaneeringu alusel keskkonda mõjutavat tegevust veel ei saa alustada ning vajalikud on täiendavad loamenetlused,” selgitas kolleegium.
Kolleegium märkis puudusena, et kuna edasisse menetlusse naaberriike ei kaasatud ja lisaks on seetõttu jäänud kaasamata naaberriikide avalikkus. Kuigi KSH eesmärk on tagada teise mõjutatava riigi (ja selle avalikkuse) kaasamine võimalikult varases staadiumis, kui kõik variandid on lahtised. Viimast nõuab avalikkuse kaasamise puhul ka Århusi konventsioon.
“Hiljem loamenetlustes, mille ajaks põhimõttelised otsused on juba tehtud, ei ole kaasatutel enam võimalik tuule­energia tootmise alade valikul sama tõhusalt kaasa rääkida,” sedastas kolleegium.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411