Teisipäev, august 7, 2018
 

Inna Lepik võtab kolmanda kõrguse

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Täna asub Käina spordikooli administraator, matkaklubi Muku juht ja giid Inna Lepik koos kaaslastega teele, et Eesti juubelisünni-päeva puhul vallutada 6211meetrine Estonia. See on tema kolmas tippupürgimine.
Inna Lepik rääkis, et mõte minna Estonia tippu tekkis novembri lõpus Eesti matkajate kokkutulekul Pärnumaal Jõulumäel. Detsembris saigi grupp põhimõtteliselt paika pandud ja nüüd on juba minek.
Välja lennatakse täna
Tallinnast, 14. augustil jõutakse 5100 meetri kõrgusele Juhhini tippu, kus tuleb aklimatiseeruda. “Selleks, et harjuksime teistsuguse õhurõhuga, peame laagris olema, kohe väga kõrgele minna on ohtlik, aga põhieesmärk on ikkagi Estonia,” selgitas Lepik. Baaslaager on 3600 m kõrgusel, sinna jäetakse osa varustusest.
Maailmaklassi varustus
Matka ettevalmistused on sujunud plaanipäraselt. Telgid, mis Eestis tehtud ja kannavad Hillebergi nime, loetakse maailma parimaiks ning vastupidavaimaks mäestiku-
tuultele ja lumele. Inna läheb siiski ekspeditsioonile
Hannahi telgiga, mis on kergem. “Kuna pead seljas palju asju tassima, on iga gramm oluline,” põhjendas ta.
Tippu tahavad jõuda kõik 12. Kõige vanem neist, üle 70 on Heiki Erm, kõige noorem 37aastane Argo Mere, kes tõusnud seitsmetuhandelise mäe tippu Pamiiris ja esimese eestlasena selle tipult suuskadega ka alla laskunud. Seekord on tal eesmärk laskuda suusatades Estonia tipult.
Salakaval mäehaigus
Kõige enam pelgab Inna mäehaigust, kuna võrreldes teiste grupiliikmetega, on tema kogemus väiksem. “Kas ma oskan vahet teha tavalisel väsimuse ja hiiliva mäehaiguse vahel,” arutles ta.
Selgituseks, mäehaigus on aklimatiseerumata organismi vastureaktsioon kõrgusest tingitud keskkonna-muutustele. Liikudes kõrgusele umbes 2500 meetrit üle merepinna, reageerib keha vähenevale hapnikukogusele ning võib tekkida hüpoksia, millega organism püüab toime tulla tõstes hingamissagedust. See omakorda põhjustab vedelikukaotust ja süsihappegaasi osarõhu langust. Selle tagajärjel tekkib südame löögisageduse ja vererõhu tõus, edasi suureneb punavereliblede hulk. Ägedale mäehaigusele on iseloomulikud: peavalu, väsimus, nõrkus, peapööritus, isu puudumine, iiveldus, oksendamine.
Hiiumaa kivi Estonia tippu
Mõte võta Hiiumaalt kaasa kivi ja viia see mäetippu sündis Innal vestluses ühe hea tuttavaga. “Kui ma ise giidina viin saare külalisi Ristna otsa, kus mul endalegi väga meeldib, siis seal on ju need auguga õnnekivid. Sealt võtangi õnnekivi ja kui vähegi mahub, kirjutan hiiu murdes sõnumi, või panen lihtsalt Muku,” selgitas Inna, millise kaasa võtab. “Väga suurt ka ei tahaks tassida, võtaks ühe väikse, aga auk võib sees küll suur olla – siis suurem õnn!”
Hiiumaa kivi jõuab muidugi Estonia tippu juhul, kui ta ise tippu jõuab: “Ma ei pea päris õigeks kivi kellegi teisega tippu saata.”
See, kas hiidlased kivi teekonda ka jälgida saavad, sõltub sellest, kuidas tehnika vastu peab. Mõte on anda satelliittelefoniga sõnumeid kontaktisikule Eestis, kes siis need omakorda veebi üles riputab. Kui väga hästi läheb, loodetakse mõni fotogi edastada.
Mäe ja mere avarus võrreldavad
Inna Lepik ütles, et kummagi puhul ei tea midagi ette. Lapsena oli tal purjetamishuvi, sai purjetamisringiski osaletud. “Olen lugenud seilajate kirjutisi, kes ütlevad, et merel tekib vabaduse ja avaruse tunne – jah, sa oled küll vaba, aga sa pole looduse käes isegi mitte nööpnõelaauk,” tõdes Inna, kes juuli lõpus sõitis Hiiu Inglil ümber Hiiumaa. Inna sõnul oli see kahepäevane reis nagu saarega natukeseks ajaks hüvastijätmine.
“Küsisin kapteni käest, et kui mägedes püüeldakse tipu poole, et mis siis merel on, mille poole püüelda. Ta arvas, et eks ikka sadamasse.”
Inna avaldas lootust, et ehk hiidlased hoiavad tal ikka silma peal. “Kui ma Hiiumaa maratoni jooksin, tunnetasin küll, kuidas hiidlased omasid hoiavad,” rääkis Inna. Muide, 2. juunil jooksis ta oma elu esimese maratoni ja jäi tulemusega rahule. Praegu teeb põlv pisut haiget, aga Inna loodab, et see teda mägedes alt ei vea.
Kolmas üle 3000
Varem on Lepik käinud Elbrusel, mille tipp 5642 m kõrgusel ja ligi 5000 m kõrgusel Mont Blancil. Nii on Estonia on tema jaoks kolmas üle 3000meetrine mäetipp. Matka loetaksegi mägimatkaks siis, kui tipp on üle 3000 meetri, üle 6000 meetri mäed on juba kõrgmäematkad.
Küsimusele, mis sinna üles kisub, vastas Inna
Lepik, et seda on väga raske seletada neile, kes ei ole käinud. Mägedearmastus tekkis Innal aastal 2009, kui ta Kreetale esimesele seljakotimatkale läks.
“Olin viiendat kuud rase ja tahtsin matkaperioodile head punkti panna, sest oli selge, et matkamisse tuleb üsna pikk paus. Kahtlesin sügavalt, kas see saab ikka olla mõnus, kui sul on suur kott seljas ja pikalt jalgsi kõnnid,” meenutas ta. “Kreetal oli kõrgust 1900 meetrit, aga see oli väga mõnus ja ma sain ettekujutuse, mis see seljakotimatk üldse on.”
Küsimusele, kuidas pere tema praegusesse ettevõtmisse suhtub, oli vastus: “Ega ma nii pikalt pole ära olnud, eks see ole perele keeruline, aga mis teha – neil ei ole emaga väga vedanud,” naeris ta.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411