Reede, august 10, 2018
 

Paat seilab Lääne­merel, mõtted maailma­­­­­­­­­­­­­­­meredel

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Kohtusime Evelin Tamme ja Indrek Partsiga 1. augustil Orjaku sadamas, kui nad koos kahe ja poole aastase poja Rein-Martini ja kass Kiisuga olid oma matka­teekonnast läbinud umbes kaks kolmandikku.
Hiiumaa päritoluga Evelin Tamm ja Tallinnas sündinud Indrek Parts elavad
Stockholmist 50 km kaugusel edelas asuvas väikeses külas nimega Ytterjärna.
Nende reis algas 1. juulil Ahvenamaalt, edasi tulid Suomenlinna, Porvoo,
Loviisa, Kotka. Kui jõuti 40–50 kilomeetri kaugusele Vene piirist, mille väljaulatuv nurk otse Narva peale sõita ei lase, tuli kurss võtta Eismasse, sealt edasi mindi Purtse sadamasse, Narva-Jõesuusse ja siis Narva. Tagasi tuldi Toila, Vergi, Hara, Prangli, Tallinn, Vormsi ja siis Orjaku. Hiiumaalt minnakse edasi juba Läti peale, et matk ulatuks piirist piirini. 7. augustil võeti suund Pärnu poole.
Albin Vega teekonda saab jälgida sotsiaalmeedia kontol Albin Vega ja niiviisi kaasagi sõita. Jälgijaid on üle maailma, intervjuusid on antud mitmele meediakanalile. “Püüame kogu aeg mõelda, kuidas neid kohti, mida külastame, kõige huvitavam tutvustada oleks,” ütles Evelin Tamm.
Kiisu käib omapead

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Üks tähtis tegelane pardal on kass nimega Kiisu. Tema koht on kajuti katusel varju all, kus ta vahimadrusena valvet peab.
“Me läksime kõik vööri, juhtimise panime autopiloodile, kass pani kräunuma – mis, jätsite tüüri üksinda! Kes see sõidab?” püüdis Indrek kassi kräunumist inimkeeli väljendada. “Minu ema oli kolm päeva laeval ja siis tema juhtis, siis oli tal ka kräunumist, et mis – mingi algaja olete rooli jätnud! Ja kutsus meid tagasi.”
Kassi intervjuu tegemise ajal pardal polnud, kuna ta läks juba eelmisel õhtul Orjakus maale. Ilmselt hiiri püüdma ja kohalike vaatamisväärsustega tutvuma.
Tõeline seiklus juhtus aga Toila sadamas, kus vahimadrus Kiisu sootuks kaotsi läks. Kuna udu nagunii ei lubanud merele minna, hakati teda järgmisel päeval Oru pargist otsima. Küsitud sai kõikide vastutulijate käest, osavõtlikud inimesed lubasid Kiisu sadamasse tuua, kui leiavad.
Toila sadamast kolme kilomeetri kaugusel spaa juures asuvast kohvikust tuli esimene info – kassi olla öösel kämpingus nähtud. Kaks turvameest olevat kräunuva hiirekuninga puu otsast alla aidanud. Üks turvameestest näitas kätte ka männi, kus Kiisu oli istunud ja lindude rünnakuid tõrjunud ning rääkis, et tagasi maa peal, olevat kass ranna poole läinud. Kui Evelin ja Indrek jõudsid osutatud puust umbes 50 meetri kaugusele, tuli üliõnnelik Kiisu neile hüüdmise peale vastu.
Matkapurjetamine vähe levinud
Indrek Parts ei taha leppida sellega, et mõni aasta tagasi ostetud purjetamiskäsi­raamatus räägitakse vaid võistlus­purjetamisest. “See on sama hea, kui haagissuvilate ja automajadega sõidetaks ainult võidu ja kellelegi ei tule pähe, et nendega võiks matkata ka ja kui sa oma haagissuvilaga külg ees kurvi ei lähe, siis teised naeravad,“ tõi Indrek ilmeka näite.
Merel on nende sõnul pilt nutune, matkapurjetajaid oli Vormsilt Orjakusse sõites viis-kuus alust, kõik soomlased, Pranglil üks Eesti alus ja 15 Soome oma. Ida pool aga pole üldse turiste – Vergi sadamast ida pool kohtasid nad külalisalustest vaid üht saksa jahti. Tühjad olid ka Purtse ja Toila. Seega on matka teine mõte propageerida matkamist merel, sadamast sadamasse.
Laevaehitaja ja
-omanik
Indrek on ka laevaehitaja. Koos kahe rootslasega tehti valmis Vormsilt pärit lameda­põhjaline tööpaat, ruup, rootsi keeles ruppa. Tuntud laeva­ehitaja Jorma Friberg oli oma vanaisa juttude ja vanade piltide järgi ühe sellise lahtise pardaga puust purjepaadi juba teinud. “Kui meil läks laeva valimiseks, leidsime internetist pildi, käisin Haapsalus, mõõtsin üle ja ehitasime selle Rootsis valmis,” selgitas
Indrek. “Ise õmblesime ka purjed ja punusime köied.”
Kuna Indrekule Rootsis esimese aastaga kohe laevehitaja kuulsus juurde tuli, kutsusid paljud – aidake ehitada ja saate sõita. Nende esimeseks aluseks oli üks folkboot e rahvapaat, mis on pikakiiluline luup-taglasega purjejaht. See aga tundus Indrekule kipakas.
Mõte, et üle Läänemere peab saama sõita, ei andnud asu. Samas tundus endale paadi soetamine mõneti mõttetu, sest nii palju aluseid seisab Rootsis suvi otsa kai ääres, sellisega seilamiseks piisab vaid omanikult küsimisest.
Amatöörpaadijuhi paberid olid Indrekul juba Eestis olemas, purjetamist oli ka Evelin kodumaal õppinud. Muide, Rootsis alla kümnemeetrise jahi puhul mingit tunnistust ei nõutagi, sest lapsed käivad koos isade ja vanaisadega väiksest peale merel ja mere­sõidutraditsioon on väga suur.
Siiski ostsid nad viis aastat tagasi Uppsalast ühe mahajäetud paadi, millega sealt ka koju sõideti. Järgmisel aastal seilati juba nädal aega Rootsi rannikut pidi, käidi Ahvenamaal.
Praegu on nende pereliikmeks Albin Vega nimega
Lyras Star. Albin on firma nimi, Vega laevatüüp. Jaht on ostetud Inglismaalt ja nime pani endine omanik sellele Lüüra tähekogu kõige eredama tähe Vega järgi.
Purjekal on 10hobujõuline sisemootor. Pikkust on alusel 8,25 meetrit, laiust 2,45 meetrit. Jahi eelis on süvis, vaid 1,17 meetrit, mis võimaldab sisse sõita paljudesse väikesadamatesse. Praegu on jaht Eestis 7000 euroga müügis.
“Inimesed arvavad, et purjekas on õudselt kallis, aga sa ei pea ostma kõige uuemat. Vana purjekaga saab ju väga edukalt sõita,” põhjendas Indrek. Ta teab, et seda tüüpi purjekaga on ümber maailmagi purjetatud.
Mõtted liiguvad
maailmareisile
Neil endil on juba välja vaadatud üks suurem jaht, millega ümbermaailmareisile minna. See on 2 meetrit pikem, meetri­jagu laiem, üks mast lisaks, on rauast ja kaalub 10 tonni rohkem, kui praegune.
“Esimene sihtmärk võiks olla Vahemeri, sealt edasi ehk Kanaarid. Ja palju sealt siis Kariibi mere saarteni on. Teised kõik lähevad, võtad sappa, jälgid voolu…,” muheles Indrek.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411