Teisipäev, juuli 24, 2018
 

Tubli piimaandja Kanni kinkis avatud talude päeval pullvasika

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Avatud talude päeval tegi Hiiumaa Agro pererahvale kingituse hea piimaanniga Kanni, kes otse ajakirjaniku kaamerasilma all tõi ilmale priske pullvasika.
Sulev Matto, kes vasika ema silme all üle vaatas, rääkis, et Kanni on talu ühe vanima lehma õde, kümme aastat vana ja annab 60 kilogrammi piima päevas. Sulev selgitas veel, et kui vasikas tunni aja jooksul ise imema ei hakka, lüpsab ta tema jaoks 1,5 liitrit piima lutipudelisse, et vasikas esimese pooleteise tunni jooksul emapiimas sisalduva immuunsuse ikka kätte saaks.
Kokku peetakse Hiiumaa Agro Ala farmis 340 veist, kellest 190 on lüpsikari – nii pole vasika sündimine pererahva jaoks eriti haruldane sündmus. Külastajate jaoks aga kindlasti.
Huvi taluelu vastu jagub
Matto ütles, et polnud päris rahul talude päeva reklaamiga. Näiteks eelmisel aastal käis vähe kohalikke, sest piirkondlikku infot tegelikult polnud ning üleriigilise kampaania puhul oli mullu ja on ka tänavu rõhk televisioonil.
“Mu naabrinaine eelmisel aastal ei teadnudki, et selline päev on, sai nädal aega hiljem teada, sest oli näinud, et inimesed käisid,” rääkis Matto.
Kui ajakirjanik seekord kella 11 ajal farmi kohale jõudis, oli järjekord avatud talude päeva registreerimislaua taga juba pikk. Keskpäevaks oli kirjas paarsada talueluhuvilist, päeva lõpuks 613 ehk kaks korda enam kui mullu.
Ühelt poolt on avatud talude päev ettevõtja jaoks kulu, teisalt aga käib külas palju sõpru ja pererahvas saab suurele hulgale inimestele näidata, mida maaelu endast kujutab.
“Muidu arvatakse, et tänapäevane põllumees on üks looduse rikkuja, orjapidaja, ahistab lehmi,” ütles Matto. “Kui sa inimestele aga loo räägid, hakkab ta ehk mõtlema, et piimatootmine on hoopis midagi muud, kui tema ette kujutanud.”
Kitsed kitse aastal
Teada on, et Mattode pere Hiiumaa Agro on saare üks suurimaid piimakarjakasvatajaid. Seda, et jõudsalt kosub ka Mattode kitsekari, paljud ehk ei tea. Kitsed võeti tallu kitse aastal 2015 ning nagu Sulev Matto ütleb, natuke nalja ja natuke toreduse, mitte moevooluga kaasa minemise pärast.
Talude päeva külastajaile pakuti kitsepiimast jogurteid – nii kamaks segatuna kui pohlade, maasikate või mustikate-maasikatega jogurteid.
Sulev iseloomustab neid kui kihvti lenksuga kitsi – tihti arvatakse, et kõik on isased, sest sarved peas, aga ei, kõik on emased. Mõned poisid karjas küll on, aga nemad on n-ö õnnetud sikud. Kitsed pole täiesti tõupuhtad, need osteti nädalavanusena suuremalt osalt Lepaniidi talust ja Külli Karikult.
Kitsepiima tootmine maailmas pole nii võimsalt levinud nagu on lehmapiima puhul, seetõttu roboteid kitsede lüpsmiseks pole, aga lüpsiplatsid on küll. Mattode laudas on 12kohaline kitsede lüpsiplats. Praegu lüpstakse vaid kolme kitse, kes päevas annavad viis-kuus liitrit piima.
Kitsede seemendamiseks oli sikk Miller, kes n-ö ringi ära tegi ja nüüdseks juba parimatel jahimaadel. Sügisel võetakse uus sikk. “Kitsed on inimsõbralikud ja sotsiaalsed loomad, maandavad stressi, tahavad pai ja põsest silitamist. Endast välja lähevad nad siis, kui leivatükk kaasa võtta. Siis nad panevad nagu koerad sulle esijalad sulle rinna peale ja kõik tahavad ühekorraga võtta,” selgitas Matto.
Kitsepiimast juustuks
Praegu peetakse talus 54 piima-lihatõugu kitse. Kitsekari on kavas kasvatada sajapealiseks ja suuremaks seda ei aeta.
Kitsejuustu tegemiseks asutas peretütar Johanna Matto osaühingu Pihla ja taotles PRIAst toetust. Enam kui 48 000 eurose toetusega on praeguseks soetatud separaator, võimasin ja juustukatel. “Osa seadmeid on olemas, küsimus seisneb väli-jahutis, mis sai paigaldatud, et piimaruum tühjaks saada, siis hakkame vanasse piimaruumi arendama väärindamise ruumi – peame hoidma tempot, et kui Johannal kool läbi, oleks tal koht, kuhu tulla,” rääkis Matto. Juustu hakataksegi tootma tuleval aastal, kui Johanna Mattol Maaülikool läbi saab.
Kitsepiima antakse mõnikord haigele vasikale, üldjoontes aga tarbitakse piim ise. Sel on ka üsna proosaline põhjus – lehmapiima lihtsalt ei saa kätte ja “süüdi” on selles robotlüpsimasin. Seetõttu ei saanud Matto ka piima enam Konsumis müüa, et piima ei saa robotlüpsi jahutist võtta – süsteemid, mis lüpsavad 24/7 seda lihtsalt ei võimalda.
“Varem oli nii, et lüps oli läbi, piim jahutis, võtad palju tahad, aga nüüd on nii, et kogu aeg pumpad torusse ja kui kraani lahti teed, siis rikud süsteemi; robot ei saa lüpsta, piim võib sattuda valesse kohta – tehnoloogia ei võimalda piima vahelt võtta – peremees ka nälgas,” naeris Matto.
Kohv kitsepiimaga nagu koorega kohv
Eelmisel avatud talude päeval korraldas Sulev eksperimendi – pani kolm klaasi lauale, küsimusega, millises on kitsepiim, millises lehmapiim. Külastajad proovisid – see siin on kitsepiim, teised lehmapiim… Tegelikult olid kõik kitsepiimad.
“Mõne kitse puhul on seda nii-öelda kitsemaitset tunda, aga kui vaadata tema põlvnemist, siis – mida tõupuhtam kari, seda vähem maitset,” selgitas Matto. Tema arvates läheb sel juhul  midagi kaduma, sest mõni tahab kitsepiima just selle spetsiifilise maitse pärast. “Kui kitsepiim maitseb nagu lehmapiim, siis tekib neil küsimus, miks kitsepiim,” muigas Sulev. Tegelikult on kitsepiima rasvaprotsent on nelja ringi ja sarnane lehmapiimale, kuid kitsepiim on kuivainerikkam.
Ja kitsepiimaga kohv maitseb nagu koorega kohv. “Aga kui sa kohvi jood ja moosisaia kõrvale võtad, siis tekib suus happeline reaktsioon ja sa tunned niiöelda kitsemaitse ära,” ei soovita Sulev moosisaia kõrvale võtta.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411