Reede, juuli 13, 2018
 

Tubalale rajati Eesti suurim lavendlitalu

Perekond Liivandi foto
Taavi ja Birthe Liivandi rajasid Tubala külla lavendlipõllu, teisipäevaks said mulda kõik 20 000 taime.
Küsimusele, mis tõi kaks Tallinna noort koos pisikese tütrega Hiiumaale, et rajada lavendlitalu, vastas Taavi naljatades, et nad soovivad pääseda ETV saatesse “Maa­hommik”. “Vaatame igal laupäeval Maahommikust neid julgeid noori peresid, kes linnas otsad kokku tõmbavad ja loodusesse kolivad,” rääkis Taavi.
Birthe ja Taavi on aastaid Hiiumaal puhkamas käinud ja mõtlesid, et siin võiks neil ka päris oma koht olla. “Eelmisel aastal käisime sõpradega saarel rattamatkal ja meie sõber, suvehiidlane tegi meile väga toreda tuuri, kui tagasi tulime, valisime juba välja mõned kinnisvarakuulutused, mida vaadata,” meenutas Taavi.
Valituks osutus vana palkmaja Tubala külas, mis esialgu oli nii võssa kasvanud, et ei paistnud enam teelegi. Nüüdseks on ümbrus võsast puhastatud ja kõrvalasuv põldki üles haritud.
“Kui koht leitud, mõtlesime, mis siin selle kahe hektari maaga teha,” märkis Taavi. Esimese asjana seostusid neil Hiiu saarega lambad, aga loomadest ei tea kumbki eriti midagi. “Talvel mõtlesime, et mis kasvab kehva pinnase peal ja tahab päikest ning kui me eelmisel kevadel Prantsus­maal puhkamas käisime ja lavendlipõlde nägime, mõtlesime, et võiks ka proovida,” rääkis Taavi, kust tuli mõte just lavendlit kasvatama hakata.
Üks oluline teema oli Birthe ja Taavi jaoks ka Eesti riigi sajas sünnipäev. “Mõtlesime, et kui midagi teha, siis just vaba­riigi juubeliaastal, et meist ka mingi märk maha jääks,” rääkis Birthe.
Lõid aianduskogukonna kihama
Birthe ja Taavi pole kumbki aiandust õppinud ning alustasid oma istandiku rajamist nullist. “Vaatasime Youtube´st õpetusvideoid ja Juhani puukool, kus meile taimed ette kasvatati, on meid ka palju aidanud ning kaasa elanud,” märkis Taavi. “Oleme ise­hakanud põllumehed,” viskas Birthe nalja.
Nende teada Eestis teist nii suurt lavendlipõldu polegi. “Kui hakkasime kevadel otsima, kes meile taimed ette kasvataks, siis lõi kogu aiandus­kogukond kihama, sest see on Eestis esmakordne niisugune ettevõtmine,” rääkis Taavi. Talle teadaolevalt on Lätis kaks väiksemat istandikku, aga päris hektarisuurust, nagu neil, Lätis pole.
Birthe sõnul oli üks põhjus, miks otsustati just lavendlit kasvatama hakata see, et see taim on üsna hooldusvaba.
“Ainuke asi on see, et kevadel tuleb teha esimene lõikus, et noored võrsed tulema hakkaks – arvestades meie põllumahtu,
on see suur töö.” Birthe lisas ka, et suve läbi peaks taimed hooldust vajama vähe. “Järgmisel aastal pole neid enam ilmselt ka rohida vaja, sest nad kasvavad suurteks puhmasteks,” märkis Birthe veel ühe plussi.
Järgmisel sügisel ootab ees ka esimene saagikoristus, millise tehnoloogiaga seda tegema hakatakse,  veel välja mõeldud pole.
“Sel aastal on oluline, et nad juurduks, kasvama läheks ja talve üle elaks – põhitöö hakkab nendega alles järgmisel aastal,” ütles Birthe.
Põllul kasvab kaht sorti lavendlitaimi, mis mõlemad peaks sobima just Eesti kliimasse. “Siinne kliima on teistsugune kui mandril, seepärast ongi hea võimalus midagi uut kasvatada ja proovida,” tõdes Taavi.
Abiliste leidmiseks töötuba
Kui istandiku rajajad endale istutamiseks abilisi otsisid, oli esialgu huvi väike. “Siis pani Taavi  naljaga pooleks sotsiaalmeediasse üles teate, et korraldame lavendli istutamise töötoa ja maksame selle eest peale ning huvi tõusis kohe,” rääkis Birthe. Oli ka tagasilööke, sest tosina inimese asemel ilmus kohale vaid üks ja noored pidid kiirelt uue plaani välja mõtlema, sest põldu valmis veetud taimed oleksid muidu ära kuivanud. Nii tulid appi ka sõbrad ja üleeelmisel nädalavahetusel oli põllul tööl 27 väga head sõpra mandrilt. Kolme päeva tööga sai maha istutatud 15 000 taime. Ülejäänud 5000 lavendlitaime muldapanekuks kulus kolm poolikut päeva.
Teisipäeva pealelõunal, kui viimased taimed mullas, oli Birthe rahul ja tõdes, et on väga hea tunne pärast kõike seda suurt tööd.
Maarika, kes oli Birthele ja Taavile appi istutama tulnud, leidis, et ettevõtmine on väga äge. “Selleks me tulimegi vaatama ja proovima – esiteks, et teada saada, kuidas on põllul mitu tundi istutada, aga päris lahe oli,” tõdes Maarika ja lisas, et ei suuda ära oodata pilti, kui kogu põld on lavendli­õitest lilla.
Soov jääda päriseks
Birthe, Taavi ja Lisandra veedavad suve Hiiumaal, aga sügisel ootab neid ees otsustamise koht – mis edasi. “Kui saame tööandjatega jutule, et kuidagi paindlikult siin ja Tallinnas olla, siis tahaksime paikseks jääda,” ütles Taavi.
Hiidlased on nad hästi vastu võtnud. “Tahangi tänada kohalikke, kes aitasid vagusid sisse vedada, kultiveerida ja künda, Katri külalistemaja, kes pakkus meile terve talve öömaja, kui me veel oma majas sees elada ei saanud,” tänas Taavi.
Lavendlipõld püüab juba praegu möödaminejate pilke ja tihti aeglustuvad autod, et vaadata põllul toimuvat. “Ilmselt vaadatakse, et kes need imelikud juulis kartulit panevad,” naljatas Taavi.
Noored mõtlevad ka, kuidas lavendlipõldu tulevikus inimestele serveerida, et oleks ilus vaadata ja soovi korral kasvõi selfit teha, aga samas taimi ära ei tallutaks. “Ilmselt teeme põldu rajad, et taimedele peale ei astutaks.”

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411