Teisipäev, juuli 3, 2018
 

Koolikokad unistavad paremast köögitehnikast

Ilmi Aksli
Koolikokkade seminaril toodi muu­hulgas välja probleemid, et Hiiumaa koolide ja laste­aedade köökides puuduvad korralikud töövahendid ja nn paksukstegevad toidud, mida koolis vältida püütakse, jõuavad laste toidulauale kodus.
Teisipäeval toimus Hiiumaa koolikokkadele seminar, kus räägiti tervisliku toidu valmistamisest lastele ja kokati koos, aga kuulati ka kohalike kokkade rõõme, muresid ja ettepanekuid.
MTÜ Hiidlaste Koostöö­kogu algatas koostöös Pärnu-, Jõgeva- ja Läänemaa Leader gruppidega projekti “Kohalik toit kohalikule lauale”.
“Koostöökogu on aastaid seisnud selle eest, et õpilased saaks kohalikku ja tervislikku toitu,” ütles Hiidlaste koostöökogu nõustaja Ilmi Aksli. Kokkade seminari korraldamise mõte tekkis, kui märgid selle vajalikkusest ilmusid kõik ühel ajal. Käina lasteaia lapsevanemad tegid pöördumise, kurtes, et toidud lasteaias on liialt magusad ja pole piisavalt tervislikud. Umbes samal ajal ilmus ka Tervise arengu instituudi uuring, millest selgus, et Hiiumaa 1. klassi õpilaste seas on Eestis kõige rohkem ülekaalulisi. Soov õppida tuli ka koolikokkadelt endilt.
Koolikoka nipid
Kuigi osalema kutsuti kõik saare koolikokad, oli kohal seitse: Palade, Emmaste ja Kärdla lasteaiast ning Käina lasteaia ja kooli ühisköögist. Need, kes siiski seminaril osalesid, tegid seda suure huvi ja osavõtlikkusega, kinnitas Aksli.
Pärnumaalt oli kohale tulnud Surju põhikooli peakokk Kaidi Oksaar, kes kooli­kokkade tele­võistlusel tuli teiseks ja on võtnud südame­asjaks valmistada enda kooli lastele võimalikult tervislikke, aga samas maitsvaid eineid. Oksaar rääkis kokkadele oma toidutegemise nippidest, samuti sellest, kuidas planeerida toiduvalmistamist, kui koolis on gluteeni- või laktoositalumatusega lapsed.
Aksli ütles, et Oksaare missiooni tulemused on näha pikemas perspektiivis. “Need lapsed, kes tulevad tema koolist ja tema käe alt, on tervemad ja neil on vähem allergiaid,” ütles ta.
Aksli, kes ise samuti seminaril osales, ütles, et kuuldust üllatas teda kõige rohkem see, et rosinad, mida võiks muidu pidada gluteeni­talumatusega inimestele söömiskõlblikuks, sisaldavad tegelikult gluteeni. “Pakendamisel veeretatakse rosinad gluteenis läbi, et need ei kleepuks pakis üksteise külge, sest inimestele see ju ei meeldi,” selgitas ta.
Tehnika vajab vahetust
Käina lasteaia ja kooli kokad Hilmi Vellering ja Viiu Ink leidsid, et seminar oli tore ja kinnitasid, et on juba aastaid olnud tervislikkuse teel. Näiteks seljankat keedetakse lastele harva, sest see sisaldab viinerit, mannaputru aga ei leidu Käina kooli ja lasteaia menüüs enam ammu.
Kokkade sõnul olid Kaidi Oksaare õpetatud retseptid huvitavad, kuid nad nentisid, et neil pole köögis tehnikat, millega neid toite valmistada. “Tahaks küll teha püreesuppi ja muud, millest seminaril jutt oli, aga ahjud on väikesed, blendriks on vana köögikombain, mis hakkab hinge heitma, ka külmikud ei tööta hästi, kord külmetavad ja siis jälle ei hoia piisavalt külma,” rääkisid kokad, et 17 aastat tagasi sisustatud köögis tööriistad juba lagunevad. “Peab hakkama masinaparki uuendama,” sõnas Vellering, kelle sõnul päris ilma hooleta pole vähemalt Käina kooli ja lasteaia kööki jäetud. “Tehnikat on siiski vahetatud ja vald jõudu­mööda aitab.”
Tooraine kohalik
Seminari üks läbiv mõte oli see, et tooraine, millest lastele sööki valmistatakse, võiks võimaluste piires olla kohalik. Nii jõuabki Käina kooli ja lasteaia kööki suurem osa toorainet Saaremaalt, piima­tooted, leivad, saiad ja juurikad Hiiumaalt. Kohaliku tooraine kasutamine vähendab võimalust, et lastel mõne toiduaine vastu talumatus või allergia tekib.
“Mõtlesin küll, et toidu­talumatuse teema on linnalaste asi,” ütles Ilmi Aksli. Vaikselt aga on see probleem ka saarele hiilinud. Näiteks Käina lasteaias on kaks laktoositalumatusega last ja üks munatalumatusega laps, kellele tehakse eraldi toidud. Ka selle tarbeks said kokad seminarilt nippe: “Ei teadnud, et siduvaks aineks võib muna asemel kasutada kartulijahu.”
Tervislik eluviis kodust kaasa
Lastele tervisliku toidu tegemine Käina koolikokkade sõnul raha taha ei jää. Supipäevadel kulub loomulikult oluliselt vähem, praepäevadel tehakse kokkuhoid tasa. “Mulle ei ole vallast veel öeldud, et mul toiduraha oleks lõhki läinud,” ütles Vellering. Hiljuti tõsteti lasteaialaste päevaraha 1 euro ja 30 sendi pealt 1 euro ja 50 sendi peale. Selle summa eest saab üks laps hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi.
Üldine tervislik eluviis tuleb Velleringi ja Ingi arvates lastele kaasa siiski kodust. Olulise asjana tõid nad välja füüsilise koormuse, kas siis trenni või lihtsalt jalutamise näol. “Käina lapsed tuuakse hommikul autoga lasteaia ukse ette ja pärastlõunal viiakse autoga koju,” tõdesid nad. Ka toitumisharjumused kujunevad vanemate kaudu ning tihti leiavad kartuli­krõpsud, kohukesed ja valmistoit tee laste toidulauale. “Kõik, mida proovime siin päeval vältida, on õhtul kahjuks ikkagi toidulaual,” nentisid kokad.

KAISA POTISEPP

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411