Reede, juuli 27, 2018
 

Koolijuht langes õpetajate “koolikiusamise” ohvriks

ERAKOGU
Täna kogunesid Kärdla põhikooli õpetajad koolimajja, et tänada ametist lahkuvat koolijuhti Valeri Gramakovskit ja võtta kokku see, mis oli koolis selle kahe aasta jooksul hästi.
Eelmine koolijuht ütles 2015. aastal Kärdla ühisgümnaasiumi põhikooliosa Valeri Gramakovskile üle andes, et tema ei sekku õpetajate töösse ja nii ei saa õpetajad ka temalt midagi nõuda. Noor koolijuht seda soovitust ei kuulanud, üritas saavutada muutusi ja sai mõnede kolleegide poolt pideva pahatahtliku kiusu osaliseks.
Esmaspäeval, 16. juulil pani direktor lahkumisavalduse lauale. “Ma ei ütle, et ma ei tundnud koolis toetust, väga tundsin – seda tuli lapsevanematelt, õpetajatelt, õpilastelt, koolipidajalt, ministeeriumilt, Innovelt, kolleegidelt üle Eesti, minu mentorilt, kes on väga hea koolijuht, aga nüüd on mul jõud otsas,” ütles Gramakovski, kes 2014. aasta lõpus kolis koos perega Viimsist enda unistuste saarele.
Direktor ütles, et selle otsuseni jõudis ta juba kevadel ja kes oskas, luges selle välja ka tema kooliaasta lõpu kõnest, mis sisuliselt oli juba lahkumiskõne.
Koolipere kaheks
Direktori kriitikuteks on umbes kümnene grupp õpetajaid, mille eesotsas ametiühingu esindaja Sirje Juurikas. Nad on öelnud, et ta ei sobi kooli-juhiks kuna pole töötanud õpetajana, et ta on haridusevõõras inimene, tagaselja on teda sõimatud lolliks.
Postimehes ilmunud artiklis kirjeldasid anonüümsust palunud õpetajad teda kui ebapädevat juhti, kes direktori-
ametit naudib. Samas väitsid nad, et pooled Kärdla põhikooli õpetajatest pole direktoriga rahul.
Kokku on Kärdla põhikoolis palgal 46 õpetajat. Täna kogunevad õpetajad koolimajja, et panna kirja see hea, mida uus koolijuht tegi nende kahe aastaga ja öelda talle edasi oma tänusõnad.
Kasvõi selle eest, et on juba üsna kindel – tänu sellele, et uus koolijuht viitsis ministri määruse korralikult läbi lugeda – et Kärdla põhikool saab päris uue koolimaja. Esimeses taotlusvoorus koostati ja esitati n-ö kooli remondieelarve, mis ei täitnud koolivõrgu korrastamise eesmärki – luua kaasaegne ja õppijat toetav ruumilahendus – ja jäi rahastuseta.
Esimesed kokkupõrked
Gramakovski ütles, et paljud õpetajad võtsid tema visiooni hästi vastu ja tulid sellega kaasa. “Soovisime kooli tuua kaasaegsemat lähenemist nii õpikäsitluse kui hoiakute mõttes ja eks ma ootasin ja nõudsin ka õpetajatelt ajaga kaasaskäimist,” ütles ta.
Esimesed tõsisemad konfliktid tekkisid kui õpetajatega tuli sõlmida uued töölepingud. Lepingu põhi võeti riiklikust koolide infosüsteemist. Selle õpetaja autoriõiguste punkti sõnastus leiti olevat liiga keeruline. Kuna ettepanekut, kuidas teksti muuta, ei tehtud, jäi leping selline, nagu riigi poolt ette antud. Palju vaieldi selle üle, et lepingusse sai kirja: palka makstakse vastavalt Hiiu valla palgajuhendile st iga kuu viiendal tööpäeval. “Õpetaja jaoks muutus see, et palgapäev tuli lähemale – enne oli see kümnes kuupäev, nüüd viies tööpäev,” selgitas Gramakovski. “Minu jaoks oli see tehnilist laadi asi ja ma ei saanud aru, milleks selle ümber nii suured vaidlused.”
Direktor ütleb, et see oli ebameeldiv aeg. “Iga päev oli vestlus, et õpetajaid ei kuulata, nende arvamusega ei arvestata ja tahaks ikkagi vana töölepingut, sest uus on arusaamatu.”
Esimese aasta hindas direktor raskeks, kuid kordaläinuks, teisel õppeaastal hakkas välja joonistuma selge vastasseis.
Nõudsid koolijuhi vahetust
Kui seni olid õpetajad harjunud, et koolivaheaeg on ka nende jaoks vaba aeg, siis uus koolijuht soovis igal vahe-ajal päeva-paar korraldada õpetajatele koolitusi. “Olen seisukohal, et vaheaeg on õpetaja üldtööaeg, see ei ole tema vaba aeg,” ütles Gramakovski. Mitmed õpetajad ei tahtnud koolitustele tulla. Põhjenduseks toodi ületöötamine ja soov puhata. Kui aga kohale tuldi, võeti hoiak, et milleks meile seda vaja, kõik on juba kuuldud.
Oli ka juhus, kus õpetaja läks kooli ajal välisreisile ilma direktorit sellest teavitamata väites hiljem, et leidis ise endale kolleegide seast asendajad.
Kevadel tegid koolijuhti kritiseerinud Hiiumaa vallavalitsusele pöördumise, milles nõudsid tema väljavahetamist. Vallavalitsus kutsus koolijuhi ja ametiühingu esindaja välja ning koos kaardistati, millega õpetajad rahul pole. Näiteks heideti ette tegevõpetajate vähest esindatust kooli juhtkonnas.
Kärdla põhikooli juhtkonda kuuluvad direktor, õppealajuhataja, tugiteenuste juht, huvijuht, majandusjuht ja kantselei töötaja. “Mina nägin, et kui juhtkonnas on õppealajuhataja ja tugiteenuste juht, siis on õpetajad esindatud,” selgitas Gramakovski. “Paljud õpetajad olid sellega nõus, aga osa arvasid, et õppealajuhataja ei ole tegevõpetajate esindaja ning oma esindaja peaksid õpetajad ise valima.”
“Ühisgümnaasiumi ajal oli väga suur, laiendatud juhtkond – kui mina hakkasin juhtima, ei näinud ma selleks vajadust – meil ei ole nii suur kool,” selgitas Gramakovski.
Sügisest on siiski kavas sisse viia muudatus ja valida kolmest kooliastmest õpetajate esindajad, kes kord-kaks kuus osaleksid juhtkonna laiendatud koosolekul.
Kuus probleemi
Kohtumisel pandi kirja kuus asja, millega protestijad rahul ei olnud. Direktor kutsus seejärel kokku kõik õpetajad ja küsis, kas nad on nende probleemidega kursis. “Paljude õpetajate jaoks oli see üllatus, osad noogutasid, et jah, sellised probleemid on,” ütles Gramakovski.
Direktor korraldas õpetajate ankeetküsitluse, mis tõi välja veel ühe rahulolematuse põhjuse – osadele õpetajatele ei meeldinud, et palka makstakse neile üldtööaja, mitte kontakttundide alusel. Selle põhimõtte järgi on täiskoormusega õpetaja üldtööajaks 35 tundi nädalas. See oli üks muutus, mille koolijuht oli teinud vastavalt ministeeriumi soovitusele.
Senine praktika oli, et 22 kontakttundi on täistöökoht, kui tunde on vähem, töötab õpetaja osakoormusega. Direktori sõnul tekkisid eriarvamused, miks saavad täiskoha palga ka õpetajad, kel kontakttunde vähem. Direktor põhjendas, et samas tegid nad lisatööd – näiteks klassi-juhataja, pikapäevarühma kasvataja või järelvastajate kontrollijana. Gramakovski lisas, et algul tekitas muudatus segadust, kuid kui asjast aru saadi, siis valdavale osale õpetajatest see sobis. Ja palgad on koolis korralikud – täiskohaga õpetaja teenib kuus u 1300 eurot.
Üllatus juulis
Kuna maikuus said probleemid kaardistatud ja lahendused kokku lepitud, oli koolijuhi jaoks üllatus kui juuli algul ilmus Postimehes artikkel “Kärdla põhikooli eksamil põrus ligi pool klassi”.
“Meil oli juba ammu see teema lahendatud – põhjused analüüsitud, tunnikoormused muudetud,” ütles Gramakovski.
Artiklis kirjutati, et esimesel katsel kukkus matemaatikaeksamil läbi 16 õpilast 40st. Anonüümsust soovinud õpetajate väitel on süüdi ebapädev direktor, kes magistrikraadiga matemaatikaõpetaja vahetas välja keskharidusega matemaatikaõpetaja vastu.
Gramakovski vastas, et eksamil kukkusid läbi kolme matemaatikaõpetaja õpilased, seega ei ole aus välja tuua ühte õpetajat nagu oleks temal juhtunus ebaproportsionaalselt suur osakaal. Seda vastust loos ei kasutatud.
Samas kirjutati, et direktor ei soovinud õpetajate väiteid pikemalt kommenteerida. Gramakovski selgitas, et kui telefonikõne ajakirjanikult tuli, oli ta krossirajal laste tsiklitrennis ning palus küsimused saata kirjalikult. Vastused saatis ta ära tööpäeva lõpuks. “Lugu ilmus, aga minu vastustest oli kokku pandud ja kujundatud minu hoiak, aga see polnud see, mida mina vastasin,” leidis Gramakovski.
Õpetaja Sirje Juurikas teatas eile, et ta ei saa meilidele vastata ja on tagasi esmaspäeval.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411