Reede, juuli 6, 2018
 

Kas oskame Rudolf Tobiast väärtustada?

Laur Meldorf
Rudolf Tobiase 145. sünniaastapäevale pühendatud kontserdi Käina huvi- ja kultuuri­keskuses muutsid väga eriliseks Tobiase tütretütar Maaja Duesberg Roos, tütretütre­tütar Leila Roos New Yorgist ja noor flöödi­mängija Kleer Suursild.
Maaja Duesberg Roos rääkis, et külastas Hiiumaad viimati 1992. aastal, olles tol korral saarel vaid kolm tundi ning ütles, et tunneb siirast kahetsust nii pika ajavahemiku pärast, mis teda imeilusast Hiiumaast eemal on hoidnud. “Tulen nüüd igal suvel siia, sest siin on nii ilus,” kinnitas ta rõõmsalt. Maaja rääkis, kuidas tema ema Helen Tobias Duesberg tutvustas talle väga varakult vanaisa loomingut, mängides talle ette tema klaveripalu. Õhinal olevat ta umbes seitsmeaastase tütre käest uurinud: “Kas sa nutad juba Maaja, kas sa kuuled juba seda harmooniat, mis vanaisa siia on kirjutanud?”
Kontserdi avaski Rudolf Tobiase ja tema tütre Helen Tobias Duesbergi looming külaliste esituses. Soolo­laulude tekstid kandsid karge ja käänulise helikeelega edasi Lydia Koidula ja Juhan Liivi hingevalusaid mõtteid. Kleer Suursilla flöödisoolot kuulates sai veelgi selgemaks, miks peetakse flööti inglite instrumendiks. Selle pehme tämber sulas kokku kontrastse klaverikõlaga, luues kuulajale erinevaid kõlapilte ja värve.
Käina huvikooli õpilane Anete Liit, kelle õpetaja on Olesja Voronjuk, esitas klaveril värvikaid ja erineva karakteriga lühiprelüüde “Kindes Gedanken” nr 4, 6, 8 ja 10, mis algselt kirjutatud orelile. Olles ise vaid üheksa-kümne­aastane, kirjutas Tobias need polüfooniareeglite järgi, neljahäälsetena.
Kontserdil kõlasid Rudolf Tobiase koorilaulud Viimsi Püha Jaakobi kiriku ja Tallinna Piiskopliku Toomkiriku kammerkooride esituses. Kahtlemata on Tobiase koori­looming murrangulise tähtsusega Eesti koorimaastikul. Teda häiris tol ajal valitsenud sentimentaalsetest saksa lauludest koosnev repertuaar ning esimese kompositsiooni õppinud Eesti professionaalse heliloojana tõi ta kooriloomingusse uudsed väljendus­vahendid. Ebaharilikud meloodiakäigud, keerukas harmoonia, polüfoonia ja jõulisus oli sajanditagusele koorilauljale ja publikule harjumatu ja keerukas. Kontserdil kõlanud motetid tõid esile Rudolf Tobiase küpse ja isikupärase väljenduslaadi kooripolüfoonia meistrina.
Kontserdi lõpetas Tallinna Keelpillikvartett Eesti kammer­­muusika ajaloos olulisel kohal oleva Rudolf Tobiase Keelpillikvartetiga nr. 2 C-moll. Esitajateks Urmas Vulp viiulil, Olga Voronova viiulil,  Toomas Nestor vioolal ja Teet Järvi tšellol. Instrumentaalse kammermuusika teerajajana on Rudolf Tobias ka Eesti esimese keelpilli­kvarteti D-moll autor.
Võib öelda, et Rudolf Tobias on meie Gustav Mahler! Alles äsja, 7.–8. juunil kõlas tema tähtteos, oratoorium “Joonase lähetamine” esiettekandena eesti keeles Tallinnas ja Tartus.
“Kas meie hiidlastena ikka oskame seda piisavalt hinnata ja väärtustada?”
Raili Kaibald
muusikaõpetaja

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411