Reede, juuli 27, 2018
 

Kapteni töö: kanalid ja sadamad, vahepeal natuke vett

Jaanus Kõrv
Regula põrkas vastu kaid, Leiger riivas merepõhja – käisime vaatamas, kui keeruline on suure parvlaeva kapteni töö ja kuidas niisuguseid vahejuhtumeid ära hoitakse.
“Miljonivaade ja see makstakse kinni ka veel,” muheleb Aidar Lees-Leesmaa (54) kapteni-sillalt kurssi jälgides. Tegelikult on kaptenil suur vastutus, et reisijad ja laev ikka tervelt ja õnnelikult sihtkohta jõuaks. Ja Hiiumaa meretee pole just lihtsaimate killast.
Kapten Lees-Leesmaa nõustub, et kuigi tihtipeale öeldakse, mis viga siin konnatiigis sõita, katsu suurel merel hakkama saada, siis tegelikult on vastupidi. “Suurel merel on hullem asi lainetus, kui on tugev tuul, siin on see pluss, et pole sellist lainetust, mis sõitmist segaks,” ütleb kapten.
Samas on laeva purjepind suur ja tuul lükkab laeva külgepidi väga jõudsalt. “Ja nagu pilt näitab – ega siin külje peale palju ruumi minna ei ole,” osutab kapten kuvarile ja teatab, et oleme jõudnud kanalisse.
Ta liigutab nuppu ja näidikule tekib uus number 069. “Kompassikurss, ma ütlesin automaadile, et natuke peab kurssi muutma,” selgitab kapten. “Kursi muutmine on rohkem tunde küsimus ja sõltubki sellest, kuidas tuul laeva lükkab.”
Põhiliseks laeva segajaks merel ongi tuul, kõige rohkem külgtuul. Udu üldjuhul laeva ei sega, aga kui udu on väga paks, läheb kauem aega sildumisega.
Reis kujuneb pikemaks
Kulgeme Leigriga kiirusel 11 sõlme, ehk ümmarguselt 20 kilomeetrit tunnis. Reis, mille ajakirjanik kaasa teeb, kujuneb tavapärasest pisut pikemaks kuna meri on madal ja laeva kiirus oleneb uskumatult palju veeseisust.
“Vedelikku füüsikaseaduste järgi kokku suruda ei saa, seepärast lükatakse sügavas vees sõites osa vett kõrvale, osa laeva alt läbi. Kui vesi on madal ja all pole ruumi, et vett laeva alt läbi lükata, tuleb see kõrvale lükata – tekkib suur rõhk, mida jõuga ületama peab ja sellest langeb kiirus päris tugevalt,” selgitas kapten.
Huvitav on, et isegi kui kiilu all on 10 meetrit vett, mis tundub juba päris palju, pole kiirus ikkagi see, mis näiteks 25meetrise sügavuse puhul.
Leigri veeväljasurve on tühja laeva korral 3500 tonni ja süvis 3,60 meetrit. Süvis oleneb ka sellest, kui palju on pardal kütet ja magedat vett. Täislastis on süvis 4 meetrit, Rukkirahu kanali sügavus aga vaid 5,2 meetrit. Kui laeva all on vett vähem kui meeter, tekkivad kuvarile numbrite asemel kriipsud. Ametlikult ettenähtud normide järgi tuleb tagada, et kiilu alla jääks vähemalt 45 sentimeetri vett.
“Seda on sellise laeva kohta muidugi ääretult vähe,” nendib kapten. “Sõudepaadil tahaks ju ka, et oleks vähemalt pool meetrit kiilu all.”
Hammas õigesse auku
Sildumine ongi kanalites püsimise kõrval üks keerulisemaid manöövreid. Jõuame Rohukülla ja sildumisel on tunda, kuidas alus kai vendreid müksab. “Tulebki vastu sõita, see on viimane puude ja sa pead suutma seda väga pehmelt teha,” kinnitab kapten ja räägib, kuidas kaldaramp toetub laeva peale, üks pisike väljaulatuv osa laeva ees omakorda kaldarambi peale. Kaldarambi sees omakord on üks auk ja laeva küljes väike hammas, mis sinna auku läheb.
Kütuse päevane kulu on praeguse 11 reisiga 5–6 tonni, aga see sõltub ka sildumisest. “Kütusekulu on harjutamise küsimus ka,” selgitab kapten ja ütleb, et võrreldes eelmise aastaga on see praegu väiksem. Sildumine on protsess, mis näitab ka kapteni professionaalsust – algajal kulub sildumiseks rohkem kütust, kui kogenud kaptenil. Eelmisel aastal olid uued nii laevad kui inimesed ka sildumiseks läks rohkem aega. Kuna sadamas kulutati rohkem aega, tuli sõita kiiremini, mis omakorda suurendas kütusekulu.
Tagasiteele
Alustame tagasi teed ja kapten keerab tooli teisele poole, aparaatide pildid teevad samuti 180kraadise pöörde ja ei mingit laeva ümberpööramist. “Süsteem töötab nii, et ees ja taga on asimuuttraster, tavainimese jaoks oleks see võrreldav kui paadi päramootori jalg, millel vint küljes ja mida saab keerata 360 kraadi – traster on see, mis viib laeva nii edasi kui ka juhib.”
Kui uued laevad enam sadamas ringi pöörama ei pidanud, olla hiidlased öelnud, et kapten paneb pintsaku teistpidi selga ja sõidab ikka otse…
Teel tagasi räägib kapten, et igal laupäeval on laeval õppus, mis kestab umbes pool tundi. Tavaliselt harjutatakse tegutsemist tulekahju ja laeva mahajätmine puhul, vahel ka häiret mees üle parda.
“Mida ja kuidas tegema peab, selle saab alati läbi mängida, aga eesmärk on reisijate maksimumarvu ehk seitsmesaja inimese laevast välja saamine poole tunniga,” lisab ta.
Kaks nädalat merel, kaks kodus
Parvlaeva meeskond on üheksaliikmeline: kaks sillas, neli tekil, kolm masinas. Kaptenisillal pole peale kapteni kedagi. Kuna laev peab 24 tundi n-ö valmis olema, on päevad vanemtüürimehega pooleks tehtud – 12 tundi üks, 12 tundi teine vahis. Lisaks on ametis teenindajad, kelle arv sõltub hooajast, talvel on neid minimaalselt 18, suvel veidi rohkem. Pealelaadijaid kamandab pootsman, ka nende tööpäev on 12tunnisteks vahetusteks jagatud. “Laadijate ülesandeks on ka tekiosa korras hoidmine, otste panemine sildumisel ja halva nähtavuse korral on üks tekimees lisavaatlejana ka kaptenisillas,” loetleb kapten. “See on ohutuse mõttes – ta peab jälgima merd ja kui midagi ohtutekitavat märkab, sellest kohe ka teada andma.”
Peale kahte nädalat merel võtavad Leigri üle vahetuskapten ja teine meeskond. Kapten Lees-Leesmaa on oma meeskonnaga väga rahul ja kinnitab, et tal on alates kalalaevast kuni siiani meeskonnaga alati vedanud – ei pea kedagi korrale kutsuma ja kõik teavad, mida tegema peavad.
Ostke rohkem e-pileteid
Kapten ütleb, et üldiselt on reisijad nendega rahul ja ettevõtte kodulehel praamid.ee saab vahel kiitust ka. Reisijatel soovitab ta osta e-pileteid, kuna see on aina lihtsamaks muudetud ja autoga tulles kõige mugavam. Kui e-pilet olemas või kui seda ka pole, tuleb sadamas kohal olla 15 minutit enne aluse väljumist. “Liinil pole palju vett, eriti kanalistes ja laev tuleb ju alati laadida nii, et see oleks tasakaalus,” selgitab kapten. “Kõige paremini saame seda teha siis, kui juba laadimise alguses näeme, palju meil masinaid tulemas on – see on meie jaoks väga oluline, nii on laadimine kiirem ja ka autosid mahub rohkem peale.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411