Reede, juuli 27, 2018
 

In memorian Aado Onno 12.04.1962–22.07. 2018

erakogu
Juured on tähtsad,
juurte sees on jõud,
mille oled pärinud oma esivanemailt.

Aado sündis Viiri küla põlistalus Peedul. Aado vanematel ja vanavanematel oli poisile nii mõndagi jutustada talu esivanemate elust. Sirguv poiss tahtis neid lugusid kuulata, oskas neid hinnata ja neist lugu pidada. Esivanemate mineviku jõud ja vägi jõudis nii temani, kasvava poisini. Ta õppis hindama eelkäijate visa tööd ellujäämise nimel, kuid ka nende laululusti ja rõõmu, mida tunti, hoolimata raskest tööst. Kaunis lauluhääl oli hinnaline vara, mis pärandus põlvest põlve. Laupäevaõhtuid selles peres oodati, sest siis sai külakiigel koos teiste külanoortega end laulus välja elada. Aado isa Lembit oli üks parimaid kiigelauljaid. Kuid ta laulis ka Emmaste meeskooris muusikaõpetaja Viivu Visse juhatusel. Viivu viis oma koori sellisele tasemele, et nad esinesid Estonia kontsert-
saalis. Külakiigel laulja esineb Estonia kontsertsaalis! See oli kõva sõna nii laulja(te) kui ka koorijuhi jaoks. Hiljem laulis ta Emmaste kooli direktori Kaul Kikase taktikepi all Emmaste meesansamblis. Lauluande pärandas ta oma tütrele Annele ja pojale Aadole.
Aado sirgub ja peagi on ta külatänavas naabrilastega mängimas. Ka lastekambas armastab ta lauludega esineda. Ja teda jäädi kuulama. 1969. aastal astub ta Emmaste kooli esimesse klassi, direktor Ilmar Oja võtab lapse vastu, kuid juba järgmisel aastal annab kooli üle noorele direktorile Kaul Kikasele.
Aado klassis on 23 õpilast: teotahtelised, tegutsejad, sportlikud, altid sõnakunstile ja muusikale. Eriti Aado, kes pälvib ka direktor Kikase tähelepanu. Direktor asub lastega õppima muusikali, ise teeb seaded, kaasates poisse pille mängima. Valmib imetore lugu väikesest karujõmmist, natuke pahurast, samas kelmikast, kes armastab laulda. Lugu esietendub Emmaste vanas rahvamajas, saal on rahvast pilgeni täis, etendus läheb vaatajatele korda. Minu ja Kaul Kikase koostöös valmivad veel kaks lavastust, Uno Leiese “Buratino lendab Kuule” ja Boris Kaburi “Rops”. Ropsi osatäitjana oli Aado võrratu, ütleksin, ehe looduslik näitlejaand. Võrdselt andekas partner oli talle Jüri Hiis peaosalise Jüri osatätjana.
Kärdla keskkooli lõpetamise järel töötas Aado õpetajana Kõpu koolis, samas töötas ka tulevane abikaasa Ene. Noored abiellusid ja otsisid paremaid elamisvõimalusi mandrimaal. Peale Aado sõjaväeteenistust rajasid nad kodu siiski Hiiumaale, kus kasvatasid kaelakandjaiks oma lapsed Liina, Lauri ja Leemeti.
Kuigi viimased 19 aastat töötas Aado reka peal, ei unustanud ta kunagi muusikat. Autorooli keeras ta kõikide Euroopa riikide teedel. Lapsed pärisid oma isalt muusikaande, laulda armastavad ka Liina, Lauri ja Leemeti lapsed Remo, Rivo ja Arabella, küllap hakkab laulma ka väike Alfred.
Aado lõpetas esivanemate õueradadel käimise, neid radu tallavad nüüd abikaasa Ene, lapsed ja lapselapsed.
Viiri külakogukond langetab Aado mälestuseks pea ja jagab tema pere leina.

Eha ja Ester, Priidu ja Maiu, Elje, Krista, Maigi ja Linnar, Sende ja Jaak, Helgi, Ülle ja Helve, Kaido ja Urve, perekonnad Golub, Karik, Vesmes ja Mailend

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411