Reede, juuli 13, 2018
 

Aasta põllumehe kandidaat peale pikka pausi

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Peale kolmeaastast pausi on meil taas aasta põllumehe konkursile pakkuda oma kandidaat – Pühalepa osavalla põllumees Toomas Remmelkoor.
Teisipäeva hommikul kogunes Partsi küla Harju talu õue väike seltskond, et tutvuda konkursi Aasta põllumees 2018 kandidaadiks üles seatud ja 20 aastat Pühalepa mail tegutsenud teraviljakasvataja Toomas Remmelkoore tegemistega.
Remmelkoore esitas konkursile Tartumaa põllumeeste liit. “Eks Kalev Kotkas oli ärgitajaks, pealegi pole Hiiumaalt pikka aega ühtki kandidaati olnud, mis on ebaõiglane ja nii meie selts Remmelkoore esitaski,” selgitas seltsi juhatuse liige Jaan Sõrra ja lisas: “Toomas on ju tubli!”
Tublid on olnud ka kõik varasemad aasta põllumehe kandidaadid, Sulev Matto, Ulvi ja Tiit Uusoja ja teised. Kas neist keegi kunagi ka kogu Eesti aasta põllumeheks tunnistatakse, on küsimus. Lihtsalt mandri ja väikese saare mahud on nii erinevad, ka põllumajanduses.
Põllumehe jutt
Toomas räägib põllumehe juttu, et eelmine aasta oli nii märg, et talivilja praktiliselt külvata ei saanud, tänavu aga hakkas ta külvama 5. mail ja lõpetas 16. mail.
Harju talus viljeletakse otsekülvi, mis tähendab, et põllukultuurid nt teravili, õlikultuurid, heintaimed jt külvatakse eelneva kultuuri kõrde, mida enne külvi ei ole haritud. Kündi tegigi Remmelkoor viimati 15 aastat tagasi.
Praegu on talus kaks kombaini, kaks külvikut ja eelmisel sügisel 50 000 euro eest liisitud 24 meetri laiune taimekaitseprits. Peale jaanipäeva alustas ta rapsi pritsimist. Kell kümme õhtul, kui ilm oli vaikne, pani traktorile hääled sisse ja öösel kell kolm lõpetas – pritsitud sai 60 hektarit. “Mardikaid, neid oli nii palju, nagu koerapulm oli iga õie otsas,” räägib Toomas ja ütleb, et kokkuvõttes vedas sel aastal siiski superhästi, et sai töö õigel ajal tehtud.
Kraavitus tõstis saagikust
Harju talul on põldu kokku 400 hektarit, sellest 360 hektarit on tänavuse külvi all, sh otra 200 ha, nisu 100 ha, rapsi 60 ha, lisaks16 ha kesas.
Istume autodesse ja sõidame tolmujutt taga Palade poole põldude vahele. Ühel pool hõljub tuules suvioder, teisel pool kollendab rapsipõld. “Nii ilusat rapsipõldu nagu siin, ma mandrimaal tänavu näinud polegi – seal on asi väga vilets, eriti Tartumaal,” märgib Sõrra.
Remmelkoor räägib teraviljatootmise käibest, ütleb, et poole venitad kuidagi toetustest, teise poole tootmisest. Ühtpidi saaki nagu on ja teistpidi pole. Probleemiks on olnud külviaja venimine, kuna vesine maa ei lase põllule minna. On ju Hiiumaal on soiseid ja liigniiskeid maid palju, saagikuse tõstmiseks vajavad need aga investeeringuid.
“Üks kolhoosiaegne traktorist soovitas mulle, et Toomas, tee lahtine kraavitus,” meenutas Remmelkoor. 2012. aastal rentiski ta ekskavaatori, sai sellele noore ja tubli juhi ning laskis sisse ajada kuus umbes meetrilaiust ja poole meetri sügavust nõgu. “Kui enne juhtus taliviljaga siin nii, et kaks tiiru sai kombainiga ümber põllu, oligi kõik– ülejäänu võttis vesi ära. Jah, mul oleks suure traktoriga mõnus harida, kui mitte ühtki kraavi ees ei oleks, aga ilma kraavitamata saaki ei saa,” nendib ta.
Lahtise kraavitusega põldude saagikus on paari aastaga kasvanud 2 tonnilt hektarilt 4 tonnini. “Neljast tonnist alates saab juba rääkida mingi­sugusest kattetulu arvestamisest, investeeringust, oma rahast ja kui nüüd natukene veel punnitaks, saaks ehk ka ilma eurorahata hakkama,” naerab Toomas. Eesmärgiks on ta seadnud hektarikäibe 500 eurot. Aga kui võrrelda saia hinda poes ja nisu hinda põllu peal, on vahe peaaegu 20kordne. “Kui selle balansi saaks rohkem nisu hinna poole, oleks juba palju lõbusam,” arutleb ta.
Vajadus nõu järele
Toomas, kes juba aastal 1992 sai Taani nõuandesüsteemile n-ö jala ukse vahele, kiidab selle süsteemi plussina, et seal ollakse põllumehest kaks sammu ees. “Nõuande­süsteem on sul kogu aeg justkui kõrval ja probleemide korral kohe abiks, alates piimatootmisest lõpetades pankadega – sellest ka usaldus. Mitte nii, nagu meil, kus mingi otsus tehakse ilma osapooltega läbi arutamata ära ja targemaks saad tagantjärele.”
Remmelkoor arvab, et põllu­mehele võiks lausa iga kuu keegi nõu andmas käia: “Nii saame ka üksteist toetada, sest väliskapital tuleb ja surub meid ju nurka.” Ta meenutab, kuidas taanlased 90ndate algul ütlesid, et teie ärge üldse Euroopa poole vaadake, teie asi on idateema. “Praegu on nemad kogu oma tegevusega meie turul – ka pool Eestimaa piimast on välis­kapitali käes.”
“Ehk jääb vee peale…”
Tänavust saaki ennustades ütleb Remmelkoor: “Ehk jääb vee peale…” Kevadel oli pikalt põud, jaaniaja vihm tegi vaid looduse roheliseks. Taimed aga vajaks jätkuvalt lisaniiskust, ka heinaädal ja vili niikaua, kui need veel küpsemiseas.
Harju talu teeb tänavu panuse pigem suviviljale, sest talivilja kasvatamine on liiga suur risk. Pealegi on talivilja hind Remmelkoore hinnangul natuke nadi – tonni rukki eest vaid 100 eurot.
Maalehe ajakirjanik Silja Lättemäe võtab Toomaselt intervjuu ja žürii esimees Raul Rosenberg kiidab enne lahkumist põlluservi, mis nii kenasti korras, et lausa lust vaadata.
“Hiiumaa annab saaki ja seda ei pea vägisi võtma, sellele peab mõistusega lähenema,” ütleb Toomas Remmelkoor žüriiliikmetega hüvasti jättes.
Kes aasta põllumeheks kuulutatakse, selgub oktoobri lõpus.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411