Teisipäev, juuni 26, 2018
 

Hiidlased kutsusid Eestisse Saksamaa suurtootja

Karin Kirtsi
Aktiivsete hiidlaste kutsel tutvustas saksa lubjatootja Heinz Dullinger möödunud kolmapäeval Tallinnas uut materjali Thermosilit ehk termosiliiti.
Tallinnas säästva renoveerimise infokeskuses toimunud loengule kutsusid korraldajad Karin Kirtsi ja Madis Mihkelsoo kohale pro-­
fessorid TTÜst muinsus­kaitseameti ja maaarhitektuurikeskuse, vabaõhumuuseumi, säästva renoveerimise keskuse ja naturaalsete ehitusmaterjalide poe Majatohter esindajad.
Loengu põhieesmärk oli tutvustada termosiliiti – uudset materjali, mis lihtsamalt öeldes on puhitud liiv. Kasutada saab seda loometööstuses, metallurgias, meditsiinis. Ehituses on termosiliit oluline krohvi koostisosa. Termosiliit on looduslik ega sisalda kõrvalaineid.
Materjali tutvustama oli kutsutud selle leiutaja Heinz Dullinger, miljonär, kes pärinud oma isalt ühe Saksamaa suurima lubjatootmisäri ning on nüüd ehitusmaailmas tegemas revolutsiooni termo­siliidiga. Tema eesmärk on käia mööda maailma ja aidata inimestel seda materjali kasutama hakata.
Kirtsi ja Mihkelsoo leidsid termosiliidi, kui otsisid alternatiive suurtööstuse krohvidele. Hiiumaa ametikoolis restaureerimist õpetanud Kirtsi nägi probleeme nii ehitustel, remonditöödel, ehitus­paranduste tegemisel kui restaureerimistööde juures. “Öeldakse, et ehitusel kasutatakse naturaalset krohvi, aga millegipärast see ikkagi kulub,” selgitas Kirtsi.
Mihkelsoo tõi välja asjaolu, et suurfirmad kasutavad krohvisegudes ja muudes majaehituses kasutatavates materjalides kemikaale ja tsementi. Ka majade sise­viimistluses kasutatakse materjale, mis niiskuse või soojuse toimel eraldavad õhku kemikaale, mida me omakorda sisse hingame.Kui välisfassaadil kasutatud krohv hakkab eri põhjustel maha pudenema, sattuvad kemikaalid aga põhjavette. Seetõttu on tema sõnul oluline jälgida, et ehitusel kasutataks võimalikult looduslikke materjale, mis samas oleks vastupidavad.
Mihkelsoo selgitas, et termo­siliit töötab soojus­isolatsioonina, ka on termosiliidiga valmistatud krohv piisavalt tugev, aga samas piisavalt elastne, et liikuva hoonega koos töötada.
Mihkelsoo rääkis, et Dullingeri jaoks on energiatõhusus ääretult oluline ning loengul tõi ta välja materjalide tootmise keskkonnajälje – termosiliidi tootmisel on tema sõnul kõige madalam energeetiline jalajälg. “Veel ainult keskkonnasõbralikum oleks ilmselt minna maja taha ja kaevata savi,” ütles Mihkelsoo.
Küsimusele, miks peaks tavainimene valima lihtsasti kättesaadava ja soodsa suurtootja krohvisegu asemel termosiliidiga krohvisegu, vastas ta, et see võib olla küll kallim valik, aga kindlasti on see püsivam ja vastu­pidavam.
Kirtsi oli vaimustuses ehitus­inseneri taustaga Dullingeri teadmistest, öeldes, et oma väärika ea kohta on ta üliergas ja ülitähelepanelik ning oskab vastata kõikidele ehitusalastele küsimustele. “Ta oskas täpselt öelda, mis mõne maja ehituse või restaureerimise käigus valesti või õigesti oli tehtud,” rääkis Kirtsi.
Loengul osalenud muinsus­kaitse Saaremaa inspektori Üllar Alevi sõnul sai ta enda jaoks uut infot, kuna polnud varem termosiliidiga kokku puutunud. Küll aga arvas ta, et seda innovatiivset materjali ei saa rutata kohe kasutama. “Seda peaks kindlasti enne meie kliimas testima, sest see, mis töötab Saksamaal soojemas kliimas, ei pruugi Eesti niiskemas ja külmemas kliimas toimida,” ütles Alev. Siiski on tema sõnul sellel materjalil potentsiaali.
Mihkelsoo ütles, et näiteks Rootsis, kus on Eestile sarnane kliima, on mitu näidet töödest termosiliiti sisaldavate krohvidega ja need lahendused töötavad. Samas tõdes ta, et jätkuv katsetamine ei tee kunagi halba ja tulevikus on plaan katseid teha ka Eestis.
Huvilistel on juba võimalik termosiliiti sisaldavat krohvi proovida. “Toome maale nii valmissegu kui komponente  ja tulevikus, kui katsetused laabuvad, on plaan tootma hakata ka oma segusid, mis suunatud täpsemini just meie turu vajadustele,” ütles Mihkelsoo.
Sel korral oli termosiliidi-teemaline kohtumine suunatud väikesele ringkonnale, kuid Kirtsi ja Mihkelsoo sõnul on laiemale üldsusele mõeldud sarnast info­tundi oodata juulikuu jooksul Hiiumaal.

Kaisa Potisepp

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411