Reede, mai 18, 2018
 

Üks haruldane hauatähis sai oma kohale tagasi

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Esmaspäeval paigaldati Kärdla kalmistule üks rist, mis ära olnud 17 aastat ja mille õige koha leidmiseks kulus paarkümmend minutit.
2001. aastal pealinna restaureerimisele viidud malmristi endist asukohta otsiti kunagi tehtud pildi koopiate järgi. Uuriti rakurssi, kust foto tehtud, orientiiriks Sauerite puhke­paik ja hõbedane obelisk, mis pildil tagaplaanil hallina paistis. Selgus, et mingil ajahetkel oli obelisk saanud musta värvikatte ja seetõttu eksitas otsijaid.
Lõpuks leidis Mart Mõniste õige paiga, kuid ka siis läks aega arupidamiseks ja iseenda veenmiseks, et restaureeritud hauatähis tõepoolest õigesse kohta püsti saab.
Kõrvalasuvate haudade vanusega arvestades võis tegu olla mehega, kes elas Kärdla kalevivabriku algusaastail ning ta oli kas parunite soost või töötas meditsiinialal. Sellele vihjab ka ristil olev maokujutis.
Andres Pisa uuris sama päeva õhtul naaberhaudu ja nende päritolu ning tema uurimistöö lubab väita, kuigi mitte küll täie kindlusega, et haua­tähise tagasi saanud puhke­paik võib kuuluda Kärdla arstile Arthur Carl Friedrich Masingule (28.01.1852 Räpina pastoraat – 9.12.1916 Kärdla).
“Teist nii uhket hauatähist siin kalmistul üldjuhul leida ei ole,” nentis risti tagasitoomise algatanud Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Dan Lukas.
Just haruldane detaili­rohkus innustaski omal ajal risti restaureerima. Ka seetõttu, et Hiiumaal seda tüüpi hauatähiseid rohkem pole, kuigi Eestis arvatavasti leidub.
Lukas rääkis, et 2001. aastal, kui rist restaureerimisele saadeti, oli Hiiumaal muinsuskaitseinspektoriks Kalli Pets. Saarele sattusid ka ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu, kes praegugi sama ametit peab ja hauatähiste restauraator Paul Uibopuu.
Kõrvaloleva sepisaiast hauapiirde restaureerimise käigus leidsid nad maa seest tavapärasest oluliselt uhkemad hauatähise tükid. Tollal oli ebaselge, kust restaureerimise tarvis raha saadakse, selge oli aga, et kohapeal sellist võimekust pole. Nii lepitigi kokku, et kolmeks murdunud rist saadetakse ajaloo­muuseumi, lootusega see kunagi taastatuna tagasi tuua.
Sellest, et niisugune haua­tähis üle kümne aasta ajaloomuuseumis kordatehtuna seisab, kuulis Lukas 2008. aas-
tal. “Proovisin kord seda ka ära tuua, aga selgus, et vanalinna­maja teiselt korruselt seda üksinda ära ei too, sest kinni pole mujalt võtta, kui ainult kivist,” selgitas Lukas. Kolmes tükis risti oli lihtne üles viia, tervet alla tuua mitte nii lihtne.
Malm väga habras
Lukas selgitas, et malm on nii habras sulam, et kui seda ristiosast tõstma hakata, võib see nagu kõrsik krõpsti! katki minna. “Raud paindub ja annab järele, malm aga murdub. Kui kasvõi laps jalaga pihta lööb, võib rist jalapealt katki murduda.”
Ka on malmi keevitamine ülimalt keeruline, kunagi ei tea, millise koostisega oli malmisulam siis, kui see valu­vormi sai. Hauatähiseid tehti erineva koostisega sulamitest ja millisest täpselt, kes seda oskab arvata – kui palju õhumulle sinna sattus, kuidas see keevitada kannatab. Mõni malm lausa sulavat eest ära. Keevitajad pidavat üldjuhul kohe ütlema – nemad malmi ei keevita, sest tööle garantiid anda on raske.
Selge oli, et sõiduautosse rist ei mahu, auto peab olema lahtise kastiga. Mitu aastat otsiti raha, et palgata neli meest, kes ristile kasti ümber ehitaks ja selle rihmadega alla tooks. Ja ega siiski veel täit kindlust polnud, kas rist jääb transportides terveks või mitte. Aga jäi.
Ka seda, mis risti restaureerimine maksma läks, ei tea keegi. Ilmselt on ajaloomuuseumi restauraatorid ära teinud selle oma palgatöö sees.
Vald toetab
Dan Lukas tunnustas Hiiu valda, mis juba viiel aastal on eraldanud muinsuskaitsealuste hauatähiste restaureerimiseks igal aastal 500 eurot. Sellest piisab paari-kolme hauatähise korrastamiseks. Ka on muinsuskaitseamet taastamistöid toetanud. Kui raha eraldatud, valitakse välja tähised, mis n-ö kõige hädalisemad. Põhiliselt teeb restaureerimistöö ära kiviraidur Aigor Soika. “Ega ei jõuagi kunagi kõike tehtud, tähtis on, et töö kogu aeg käiks,” ütles Dan Lukas.

 

Sildid: , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411