Teisipäev, mai 22, 2018
 

Tohvril panustataks keskkonda, mitte rahustitesse

Kärolyn Kivistik | Hiiu Leht
Eakate hoolde­keskuse Tohvri juhataja Elge Härma sõnul on tema peamine eesmärk luua oma hoolealustele keskkond, kus nad end võimalikult koduselt tunneksid. Rahusteid manustatakse minimaalselt ja hakkama saadakse turvatunnet tekitavate vahenditega.
Leppisime Elge Härmaga kokku kohtumise Emmaste osavalla Hindu külas asuvas hooldekodus teisipäeva hommikuks.
Ma polnud kunagi varem ei Tohvril ega ka üheski teises hooldekodus käinud. Sellegipoolest kartsin, et mind ootab sünge ja trööstitu paik, tegelikkus oli aga väga meeldiv üllatus. Uksest sisse astudes võtsid tulijat kohe vastu kaks rõõmsat taati, kellest üks, kes kõnevõime kaotanud, tervituseks plaksutas. 2012. aastal valminud hoone koridorid on heledavärvilised ja ilusad, seintel pildid hooldekodu külastanud tähtsatest inimestest.
Sõbralikud hooldajad juhendasid mind Elge Härma kabinetti. Selle asemel, et kohe intervjuu kallale asuda, tutvustas ta esmalt mulle hooldekodu: avarad koridorid, akvaariumi ja vaba aja veetmise võimalustega, puhtad ja ilusad toad terrassidega – hoopis midagi muud kui ette kujutasin.
Eriti mõnus on suur ühisterrass, kus suviti kasvavad lilled, mille eest hoolitseda ja kus talvel on linnusöögimajad. Lillede ja lindudega tegelemine annab hoolealustele võimaluse tunda end kasuliku ja vajalikuna, selgitas juhataja.
Härma on hooldekeskuse juhataja olnud neli aastat. Praeguste plaanide kohaselt jätkab ta samas ametis veel aasta, sest sihtasutuse põhikirja järgi määratakse juhataja viieks aastaks.
Kui ta 2014. aasta suvel siia tööle tuli, oli majas garantii­remont, kliente 38. “Oli tunda, et neid on ilmselgelt liiga vähe ja ka töötajaid oli puudu,” meenutas Härma aega, mil Tohvril alustas.
Hoolimata sellest, et esimese hooga võttis teda vastu kerge kaos, pole ta kordagi kahetsenud, et otsustas selle pakkumise vastu võtta. “On olnud puhas rõõm ja nauding siin nende inimestega koos töötada.”
Seda, kas ta samal ametikohal ka jätkata tahab, pole ta veel otsustanud: “Lihtsalt, et on tore ja hea, ei peaks sel ametikohal olema – peab olema soov luua mingeid uusi arenguid ja uusi mõtteid.”
Teise maja jagu järjekorras
Tohvri hooldekodus on praegu 53 kohta, järjekorras ootajaid üle 50. “Ootajate hulgas on ka neid, kes on öelnud, et soovivad tulla alles kahe aasta pärast,” täpsustas juhataja.
Tema sõnul juhtub vahel ka nii, et ei jõutagi oma järje­korda oodata, või tuleb ette mingi ootamatu tervisehäda ja satutakse hoopis haiglasse. “On ka neid, kes saavad tervemaks ja enam hooldekodu kohta ei vajagi.”
Kohatasu hind sõltub hoole­aluse vajadustest. Neil, kes endaga peamiselt ise hakkama saavad, on väiksem kohatasu ja neil, kes rohkem hoolt vajavad, suurem. Väikseim kohatasu on praegu 655 eurot ja suurim 685 eurot kuus, valdav osa klientidest maksab 670 eurot kuus.
Töötajaid leiab küll
Härma sõnul pole hooldaja­amet just väga populaarne ja mandril on tööjõu leidmine tõsine probleem. “Hooldekodu töötajatele makstavad palgad on reeglina väiksemad kui haigekassa poolt rahastatavate haiglate töötajate omad,” märkis ta üht põhjust.
Tihti tullakse hooldekodusse tööle ning omandatakse amet, õpinguid rahastab sageli tööandja. “Kui õpingud läbi, siirdutakse tööle haiglasse, kus palgad suuremad.” Härma sõnul see Hiiumaal nii märgatav pole, siit minnakse hoopis mandrile tööle.
“Üldiselt ei ole meil enam probleemi töötajate leidmisega ja olen oma meeskonnaga väga rahul,” ütles juhataja. “Mujal Hiiumaal niisuguste oskustega hooldajaid nagu Emmastes polegi,” kiitis Härma ja lisas, et tema tiim on alati valmis end ka täiendama. Praegu on hoolde­kodus 30 töötajat, neist pooled omandavad kas esimest või teist kutset Haapsalu kutsehariduskeskuses või siis käivad täiendkoolitustel. Juhataja ütles, et on oma töötajate üle uhke ja vaatab õpingutele ainult positiivselt, sest kõik uued oskused tulevad ainult kasuks.
Juhataja sõnul on positiivne ka see, et ta on oma meeskonnaga jõudnud punkti, kus mure korral tullakse ja räägitakse sellest ning üheskoos otsitakse lahendusi.
Keskkond rahustab
Meedias on kajastatud, kuidas mitmetes Eesti hooldekodudes antakse hoolealustele palju rahusteid selleks, et nendega oleks lihtsam hakkama saada. Kuidas on lood Tohvril?
“Need lood, mida me meedia vahendusel kuuleme ja kus on toimitud valesti, need on ühtepidi sama valdkonna töötajate jaoks tõsine probleem ja ebameeldiv, teisalt vajalik, et sellest räägitakse,” ütles Härma. Ta kinnitas, et Tohvri hooldekodus manustatakse hoolealustele rahusteid võimalikult vähe: “Me panustame rohkem Tohvri rahustavasse keskkonda.” Juhataja sõnul on neil tulnud hoopis paljusid mujalt tulnud kliente rahustitest võõrutada.
Tohvri hooldekodu on eriti hinnatud dementsete patsientide lähedaste seas. “Just need, kellega mujal hakkama pole saadud, on meil rahu leidnud,” täheldas juhataja. Tema sõnul ei aita selliseid hoolealuseid mitte rahustid, vaid see, et nad on ühes kindlas kohas, nendega tegelevad samad inimesed ja neil on kindel päevakava.
Päevadesse rõõmu ja vaheldust
Härma ütleb, et kõik külalised on Tohvrile väga oodatud, et tuua sealsete elanike päeva sisu või anda mingi väärtus. “Me elame siin, see on meie kodu – mõnes mõttes oleme siin kui üks suur kaheksakümneliikmeline pere kõikide oma murede ja rõõmudega,” ütles Härma. [Just nii palju on Tohvril hoole­aluseid ja töötajaid kokku – toim.]
Juhataja sõnastas peaeesmärgi – luua hoolde­kodusse niisugune olustik ja keskkond nagu kodus ja et hoolealused tunneksid, et neist hoolitakse: “Minu soov on, et keegi ei tunneks end siin hüljatu ja ülearusena, et see elu siin ei oleks tuim mähkmetevahetus.”
Hoolealused on eluga Tohvril rahul ja suurem osa neist ka väljendab seda. “Mõni ütleb isegi, et ei igatse koju ja Tohvrist ongi saanud nende päris kodu,” vahendas Härma.
Muidugi on ka neid, kes saavad aru, et neil on hooldekodus hea, aga mingisugune koduigatsus ikkagi jääb. Juhataja sõnul on see ka igati inimlik ja mõistetav.
Mureks vananev tehnika ja bürokraatia
Uurisin juhatajalt ka seda, milliseid muresid ühes hoolde­kodus ette tuleb. Peamiseks nimetas ta ruumipuudust ja seda, et peale 2012. aasta juurdeehitust ei ole olnud võimalusi osta uut inventari. Jätkuvalt oleks hooldekodul vaja üle 30 uue voodi; köögi, pesumaja ja katlamaja seadmed on üle 20 aasta vanad ja võivad iga hetk üles öelda. Härma meenutas, kuidas ühel aastal maikuus läks katki keskküttekatel ja nad ei saanud ruume kütta. Kui niisugune asi oleks juhtunud talvel, oleks olnud see väga suur probleem, sest kiirelt enam kui poolesajale inimesele uue majutuskoha leidmine on sisuliselt võimatu.
Kuna hooldekodu majandab end ise kohatasudest, siis selleks, et rohkem uuendusi teha, peaks kohatasu tõstma. Kuid kõik protsessid on omavahel tihedalt seotud, seepärast tuleb iga samm hoolikalt läbi kaaluda.
Veel ühe murekohana tõi Härma välja liigse bürokraatia. Tema sõnul peab kindlasti olema kontroll ja järelevalve, aga tihti toodetakse ohjeldamatult paberit ja kulutatakse aega selle täitmisele, selle asemel, et memmega paar sõna juttu rääkida. Suhtlemis­võimaluste puudus aga ongi nende hooldekodu kõige suurem puudus.
Rõõmu teeb aga see, et hooldekodul on palju toetajaid ja kaasaelajaid. Härma oli liigutatud, kui palju oli annetajaid ajal, mil koguti raha uute voodite tarbeks. Väike Hiiumaa ettevõte Serva sahver annetab müüdud toodetelt regulaarselt Tohvrile.
Sotsiaalkeskuses konkurenti ei näe
Eha Karm alustas eeltööd Kärdla sotsiaalkeskuse rajamiseks ja kui Elge Härma linnavalitsuses töötas, arendas ta seda edasi. Nüüd kui algamas on sotsiaalkeskuse esimese etapi ehitus, ütleb Härma: “Ma ei näinud seda toona Tohvri konkurendina ega näe ka praegu. Meil on erinevad kliendid, seal hakkavad olema hoopis teistsuguse abivajadusega inimesed.”
Sotsiaalkeskust nimetab ta väga vajalikuks objektiks, mis sobib toimekamatele inimestele ja on teenusena ka odavam ning aitab kokku hoida nii kohaliku omavalitsuse kui ka klientide raha.
“Kui üldhoolekande teenuste hinnad ei hakka kunagi odavad olema, siis teenused sotsiaalkeskuses on oma sisult ja olemuselt teist­sugused ning hulka rahakoti­sõbralikumad,” selgitas Härma.
Tema hinnangul peabki sotsiaalhoolekandesüsteem Hiiumaal olema mitmekesine ja valikuterohke, et igaüks leiaks endale sobiva lahenduse. “Siin ei ole teema konkurentsis ja pole vaja konkurente peljata, ka need saavad olla omanäolised.”
Härma sõnul on Tohvri eripäraks see, et kuna asutakse kauges ja rahulikus paigas, on see sobiv just dementsetele klientidele. “Tegusad prouad, kes võiksid veel käia kohvikus ja linna peal jalutamas, nende jaoks võiks ikkagi olla pansionaadilaadne koht ja rohkem elu.”
Lisaks Tohvrile pakub Hiiumaal üldhoolekandeteenust ka Samaaria Eesti Misjon Putkastes.

 

Sildid: , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411