Reede, mai 18, 2018
 

Taavi Tuulik – mees, kes teab taimede keelt

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Taavi Tuulik
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Eelmisel nädalal pidas oma 60. sünnipäeva Taavi Tuulik, keda mujal maailmas tuntakse tema aretatud ülase- ja lumikellukesesortide tõttu ehk rohkemgi kui Hiiumaal.
Taavi Tuulik lõpetas Käina kooli, aga enne Kärdla keskkooli tegi sisseastumiseksamid Räpina aiandustehnikumi. Õppima sinna ta ei läinud, sest nagu ise tunnistab, polnud veel valmis üksi kodust nii kaugel toime tulema. Käik Räpinasse aga andis kinnitust tulevasele erialavalikule.
Tartu Ülikooli lõpetas ta bioloogia-ihtüoloogia erialal bioloogi ning bioloogia- ja keemia­õpetaja kvalifikatsiooniga ning asus kalakasvatajana leiba teenima Hiiu Kaluris. Nii möödus 15 aastat Kõrgessaares vikerforelli ja Õngul meriforelli kasvatades.
“Kui sa lähed bioloogiks õppima, siis on kaks võimalust – kas sa teed pärast bioloogi või õpetaja tööd. Seda viimast ma tol ajal ei tahtnud. Ainuke reaalne võimalus Hiiumaal tööd saada oligi kalakasvandus. Ega mul selle vastu midagi ei olnud, kalad on mulle ka alati huvi pakkunud,” põhjendab Tuulik.
1996. sai temast siiski õpetaja ja ta õpetas keemiat, bioloogiat ja Eesti loodust Suuremõisa tehnikumis. Samal ajal tegeles taimedega, märksõnadeks Hiiumaa taimestik, ohustatud taimeliikide levik, bioloogia ja kaitse.
“Noor inimene on natuke hull… Kõige suurem asi, mis ma ette võtsin, oli kõigi Hiiumaa taimede ülesleidmine. See oli hästi põnev ja nii ma õppisin taimed täitsa selgeks ka,” ütleb ta nüüd.
Lemmikuks pisilina
Kui Hiiumaal arvatakse olevat umbes tuhat taimeliiki, siis tema leidis neist 941, millest 30 olid esmaleiud. Herbaariumis, mis on keskkonnateenistuse valduses, on need kõik olemas. Kui nüüd keegi veel mõne uue taime leiab ja sellest teada annab, lisab Tuulik selle nime­kirja.
Saare kõige põnevamaks taimeks nimetab Taavi pisilina. See taim kasvab Eestis vaid Hiiumaal ja viimati nähti seda 60ndatel. Botaanik Haide-Ene Rebassoo, kes uurinud Hiiumaa ja Eesti väike­saarte floorat, oli oma raamatus pisilina kirjeldanud.
“Käisin Tartus uurimas, kus see koht on, keegi ei osanud seletada. Lõpuks leidsin selle üles Selja külas, seega siin lähedal. Edasi järgnes juba taime hooldamine ja seire igal aastal,” räägib Taavi.
Botaanilist uurimistööd tegi ta kümmekond aastat ajast, mil biosfääri kaitseala 1990. aastal loodi. “Lõpuks oli selline tunne, et kui ma olen talve läbi koolis tööd teinud, siis suvel enam ei taha ja nüüd ma botaanilisi töid enam ei tee,” põhjendab ta loobumist.
Ega tol ajal metsas käimine lihtne olnud – biosfääri kaitseala toa seinal oli veneaegne kaart, millel tuli joonlauaga sihtmärk välja mõõta. Paari­saja meetriga valesti minek polnud ime ja kui täpsed need kaardidki tol ajal olid. Tal on hea meel, et nüüd annab GPS võimaluse asukohti täpselt määrata.
Ülaste sortide autor
Põhiliselt tegeleb Tuulik praegu aiandusega, samaaegselt seda ala ka õpetades. Enda kõige suuremaks tööks nimetab ta ülaseid, mis ta on Hiiumaalt leidnud, neid paljundanud, sordinimed pannud ja siis mööda maailma laiali saatnud. Tuulik on 85 kollase ülase ja kümne võsaülase uue sordi autor. “Sellest võib-olla väga ei teata, aga üle 90 protsendi maailma kollase ülase sortidest on pärit minu käest, samuti kümme võsaülase sorti,” ütleb ta tagasihoidlikult.
Veel kasvavad saarel väikesed ja kollased, naljakad lumikellukesed, mis on Hiiumaa Euroopas kuulsaks teinud, eriti Inglismaal. Nendest sai lumikellukese Estonian Spirit sordirühm. Taavi on ka aretusega tegelenud ja ise õisi tolmeldanud. Nii sündis täidis­õieliste lumikellukeste Estonian Birds sordirühm. Taavi Inglismaal elav kirja­sõber, kes peab väikest aiandit, neid sorte maailmale tutvustabki.
Oma aias kasvatab Taavi taimi mitmelt poolt maa­ilmast. Valiku tegemisel on määravaks väljanägemine ja päritolu. Seejärel tuleb endaga aru pidades selgusele jõuda, millised tingimused taimele sobivad ja kas seda saab siin kasvatada?
“Ma pean oma aias leidma selle koha, kus ta on nõus olema. Sellega läheb ju alailma ka mööda, sest kõik ei ole nõus sellises kohas elama, aga see teebki asja huvitavaks,” räägib Taavi.
Joann Kallase lepp ja Kassari mänd
Huvitavaid taimevorme on Hiiumaal leitud varemgi. Nii näiteks leidis teenekas looduseuurija Joann Kallas (1911–1999) Nasva külast keerdus okstega lepa. Kallas tegi seemnekülvikatseid ja sai sajast seemnest vaid mõne samasuguse taime, millest üks puu on praegu kindlasti alles. Kolm-neli neid aegade jooksul olnud ongi.
“See lepp on selline, et ta ei tea, kuhu ta läheb! Mina hakkasin seda paljundama ja nüüd on seda leppa juba mitmetes Eesti aedades ja mujalgi,” räägib Taavi.
Tuuliku suur huvi ongi looduslike vormide selektsioon – valimine või leidmine, paljundamine, kasvatamine. Pookimise teel on ta paljundanud nii keerdusokstega leppa kui ka Kassari (Mäealuse) ja Sarve mändi. Kassari mänd on eriline selle poolest, et olenevalt aastast on sel kas pool või terve suve okka tipmised otsad peaaegu valged.
“Selle puu pärast ma õppisin selgeks okaspuude pookimise, mis on üks ülimalt keeruline asi,” märgib Tuulik.
Sarve nn leinamänni oksad ripuvad püstloodis alla, kaardudes mitme meetri kõrguselt mere poole. Tänu Taavile leidub nende järglasi nüüd nii Eestis kui väljaspool Eestit.
Loodusaias omapäi
Aia, kus Taavi Tuulik 35 aastat toimetanud, rajasid juba tema vanaema ja ema. Üheks suuremaks ettevõtmiseks ehk 30aastaseks projektiks nimetab ta rododendroneid, mida ta muide, on ka seemnest kasvatanud. Algus sai tehtud juba 90ndate alguses Õngu kalakasvanduses töötades. Seda tänu Rootsimaa eestlase Kaarel Voitki 90ndate esimeses pooles kasvama pandud rododendronile, mis siiani väga uhke välja näeb. Voitkilt ta õpetust saigi, kuidas neid imelisi taimi kasvatada.
Kuna rododendronid kasvavad väga aeglaselt, polnud tollal täpset plaani, kuhu need hiljem panna, lihtsalt tore oli kasvatada. 25 aasta eest oli ta lauda taha lambakoplisse istutanud noored männid. “Vaatasin, et need männid on nüüd parasjagu suured ja tõin oma rododendronid, mis eri kohtades kasvasid, siia,” meenutab Tuulik. Tollal olid männid alla 10 meetri, kõige suuremad rododendronid 2,5 meetrit kõrged. Neid, mis juba 3,5 meetrit ja kõrgemad, ei jaksanud ta ära tuua. Juhtus ka nii, et mitmes kohas metsavahel kasvanud rododendronitest paljud kadusid. “Ju kellelgi läks neid rohkem vaja,” nendib Tuulik. Nüüd käib taimetark oma rodosid iga päev vaatamas, osa neist juba õitseb.
Taavi koduaed on suur ja peale vaadates nagu looduski – taimed elavad seal peaaegu omapäi. “Algul see pisut häiris, aga siis käisin Inglismaal aiandusnäitusel ja vaatasin, et nii see tänapäeval käibki ja selline looduslik väljanägemine ongi väga moes,” räägib ta ja lisab: “Ega mul siin ju umbrohtu ei ole – kõik on täpselt nii nagu peab olema.”
Eesti kliimat peab ta taime­kasvataja seisu­kohalt hullumeelseks. Utu küla, kus ta elab, on kehva mullaga vesine koht, kus talviti tuleb aegajalt 32 kraadi külma: “Külm võtab ära, põud võtab ära, vesi võtab ära…”
Luule ja lilleseade minevik
Hiiumaa ametikoolis õpetab Taavi floriste. Omal ajal telliti lilleseadeid ka tema käest, aga praegu ta enam neid ei tee. Üht seadet meenutab ta siiski rahuloluga: Suuremõisa lossi trepi ja peasissekäigu dekoratsioonid president Lennart Meri vastuvõtuks. Ka koos õpilastega Reigi koguduse aastapäevaks tehtut hindab Taavi ägedaks – küla naised punusid vanikuid ja kahe lennu õpilased kaunistasid kirikut.
Uurin, kas ta luuletusi veel kirjutab ning selle peale vastab ta muheledes, et värsse kirjutas ta viimati üle kolme­kümne aasta tagasi. Üks kogu sai kaante vahele ka, seda tänu luuletaja Ave Alavainu suurele ärgitamisele.
Küsimusele, kuidas tervis, vastab taimetark muheledes: “Eakohane.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411