Teisipäev, mai 8, 2018
 

Paul Tammeveski 120

Hiiumaa muuseum
Üks Eesti kerge­muusikale alusepanijaid, Paul Tammeveski, sündis Jausas 8. mail 1898.
Kolmeaastaselt õppis Paul lugema, seitsmeaastaselt kirjutama. Alghariduse sai Jausa külakoolis. Esimese teatrielamuse kohta on ta kirjutanud: “Olin üheksa­aastane, kui nägin Keina walla­majas – Hiiumaal “Matsil unes teistel ilmsi”. Sattusin waimustusse – naersin südamest ja hoidsin kaua hiljem seda meeles. Püüdsin kodusel wiisil oma lapse­põlve mängukaaslastega seda järel mängida.”
Kui Paul oli üheteist aastane, kolis pere elama Haap­sallu, kus ta 1915. aastal lõpetas kõrgema algkooli. 1915–1916 elas Tammeveski
Petrogradis, kus õppis polütehnikumi kursustel inseneri­ametit. Sõja ja mobilisatsiooni tõttu jäid aga õpingud pooleli.
30. novembril 1920 on ta kirjutanud: “Elukutselist näitleja tegevust algasin 15. augustil 1918. aastal Estonia teatris. 15. aprillist 1920 aga Apollo teatris, kus ka praegu töötan.”
Musikaalne oli ka Pauli isa Siim Tammeveski, kes mängis mitmeid pille ja oli ise endale oreligi meisterdanud. Emal, Leena Kääramehel oli hea lauluhääl. Paul Tammeveski on kirjutanud: “Juba lapsest saadik oli mul tunne, et muusikal ja minul on midagi ühist.” (Raadioleht, 23. mail 1940).
Töötamisest Paul Pinna nimelises rahvateatris annab tunnistust palgaleht 1925. aastast, kus Tammeveski kinnitab, et on oma jaanuarikuu esimese poole palga 4000 marka lõplikult kätte saanud.
1927. aastal liitus Tamme­veski Tallinna töölisteatri juurde moodustatud muusika­ühinguga, kus temast sai kaks aastat hiljem loodud Tallinna töölis­muusika ühingu segakoori dirigent, laulumängude juht ja kontserdielu edendaja.
Estonias etendunud L. Falli kolmevaatuselises operetis “Florida roosid” lõi kaasa ka Tammeveski. Ta on tunnistanud: “Kus eales ma õppimisega kinni jäin, neid küsimusi seletasid mulle Estonia dirigendid Raimond Kull jt.”
Heliloomingu algus ja Heli 4
1931. aastal valmis Tamme­veskil ooperilaulja Milvi Laidile pühendatud laul “Üksainus õis”. Sellest alates võib rääkida Paul Tammeveskist kui heliloojast.
1937. aasta 13. septembri Päevaleht kirjutab: “Estonia ooperikoori liikmel Paul Tammeveskil on valminud käsikiri uueks operetiks “Ball laeval”. Kahevaatuseline operett on kirjutatud peamiselt provintsilavade võimalusi silmas pidades, nõuab väiksemat tegelaste arvu ja kergemalt saavutatavaid dekoratsioonivahetusi. Laadilt on see revüülik.”
G. Puccini ooperis “Tütar­laps Läänest” oli üheks osatäitjaks Karl Otsa, Artur Rinne, Theodor Puksi jt kõrval ka Paul Tammeveski.
Meeskvarteti Heli 4 alguseks peetakse 1940. aastat, kuid juba aasta varem tuli Tammeveski  algatusel kokku Estonia koorilauljatest koosnev kvartett, mis esines nime all Boheem-Kvartett. Kuna aga sellise nimega ansambel oli Eestis juba olemas, pandi kvartetile nimeks Heli 4. Uues koos­seisus tegi lauljana kaasa juba Tammeveski. Heli 4 oli oodatud külaline igal peol ja kujunes rahva suureks lemmikuks. Esinemisi jätkus nii esimesteks okupatsiooni­aastateks kodumaal 1941–1944 kui ka 1947. aastal Saksamaal emigratsioonis olles.
Ansambli juhtimine tõi kaasa vajaduse uute laulude järele, tekkis ka arvestatav noodikogu, mis kahjuks Estonia teatri põlengus
1944. aastal hävis.
Keerulistes ja rasketes oludes tegutses Heli 4 nii Eestis kui Saksamaal ligi kaheksa aastat. Ühe väljaande kohaselt väärinuks helilooja ja muusik Paul Tammeveski selle saavutuse eest kuld­auraha ja kõrgeimat teenete­märki.
Emigratsioonis 1944. aasta septembris emigreerus Tammeveski Saksa­maale jõudes Rostocki ja Lübecki kaudu Blombergi. Muusikat ei jätnud Tamme­veski ka emigratsioonis olles, kuid heliloomingus tuli 1945. aastast alates pikem paus. 1946. aastal moodustasid Eestist emigreerunud muusikud Saksamaal trupi nimega Eesti kunstnikud Blombergis.
1947. aastal sõlmiti Blombergis ka Paul Tammeveski ja Elise Lucise abielu. 1949 siirdus Tammeveski koos abikaasaga elama USAsse Chicagosse, kus Paul asus tööle raamatute hulgimüügi­äris. Ta ise on kirjutanud: “Pärast USAsse asumist on raamatud mind niivõrd paelunud, et need on asendanud täielikult mu muusikalise tegevuse.”
1973. aastal kolis Tammeveskite pere Torontosse, kus ootas ees rida tuttavaid nii Eesti kui Saksamaa päevilt. Kuna nende korter asus otse Eesti Maja kõrval, liituti aktiivselt Eesti kogukonnas toimuvaga. 1974. aastal oli Tammeveski ka üks Toronto hiidlaste seltsi rajajaid. Eesti meeskoori 100. kontserdipäeval võeti ta vastu koori täieõiguslikuks liikmeks.
Kanadas jätkas ta hiidlaste seltsi innustusel uute laulude kirjutamisega. Nii valmisid “Unustuse jõel”, “Leika-Aadu Liisu”. Elmar Vrageri sõnadele loodud “Hiiumaa” jäi Paul Tammeveski viimaseks helitööks ja väliseestlaste hulgas kujunes see Hiiumaa hümniks.
1980. aastal kirjutas Paul Tammeveski: “Maikuus sain ma 82 aastat vanaks, veel tuleb neli kuud elada, siis olen jõudnud oma vanaisa vanuseni.” 1982. a jaanuaris kirjutas ta: “Mind võib parandada vaid üks suur ime ja kui seda ei juhtu, siis lähen varem või hiljem ingleid otsima.”
Paul Tammeveski suri Torontos 8. veebruaril 1982.
Loominguline pärand
Paul Tammeveski on kirjutanud üle 60 helitöö. Suurt osa tema varasemast loomingust võiks kutsuda külalauludeks, sest nende otseseks inspiratsiooniallikaks on olnud rahvalooming, st talgulaulud, ülekülalood ja simmani­palad. Nende hulka kuuluvad Tammeveski loomingust kindlasti “Külasimman” (“Pill see hüüab kiiksat-kääksat…”), “Ligadi-logadi”, “Katsu aga redelita”, “Tuisu-Antsu tuju” jt. Teise osa helilooja loomingust moodustavad sentimentaalset laadi romantilised laulud nagu “Üksildus”, “Armastus”, “Paula, sul on poisipea”, “Unistus”, “Lauluke”. Rahva hulgas muutus eriti populaar­seks romanss “Üksainus õis”. Paljud Tammeveski lauludest on aegade jooksul muutunud aga sedavõrd tuntuks, et neid peetaksegi rahvaloominguks.
Nii võime õigusega öelda, et Paul Tammeveski oli üks neist, kes pani aluse Eesti kergemuusikale.

Koostas
JAANUS KÕRV

Autor tänab Hiiumaa muuseumi abi eest, tänu millele see kirjatükk trükivalgust nägi.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411