Teisipäev, aprill 3, 2018
 

Vaktsiiniga puukentsefaliidiviiruse vastu

Puukide levitatavate haiguste esinemise hulk kasvab, kuna soojad talved võimaldavad puukide populatsiooni kasvu ja haigustekitajate levikut. Peagi on kevad käes ja tuleb mõelda enda kaitsmisele puukide ja puugi­haiguste eest.
Mullu registreeriti tervise­ameti andmetel Eestis 87 puukentsefaliidi haigusjuhtu, aasta varem 81. Puuk­borrelioosi diagnoositi 2016. aastal 1420 ja 2017. aastal 1963 korral.
Saaremaal ja Hiiumaal enim haigusjuhte
Kõige rohkem esines eelmisel aastal mõlemat haigust Saaremaal ja Hiiumaal. Nii haigestus mullu Saaremaal puukborrelioosi 384 inimest, mis teeb haigusjuhtude arvuks 10 000 elaniku kohta kogu Eestis rekordilise 1152,9 haigusjuhtu. Hiiumaal sai puukborrelioosi diagnoosi 57 inimest, mis 10 000 elaniku kohta ümberarvutatult annab tulemuseks 610,6 haigusjuhtu. See on suht­arvuna Eesti maakondadest teisel kohal, kuigi teistes maakondades oli haigusjuhte rohkemgi.
Rohkem haigestus mullu borrelioosi naisi: 1242 ehk 63,3 protsenti, mehi haigestus 721 ehk 36,7 protsenti, enim oli haigestunuid vanuses 50–59 aastat.
Saaremaal haigestus puukentsefaliiti 19 inimest, Hiiumaal kaks. Kõige rohkem, 27 haigusjuhtu registreeriti Tallinnas, haigusjuhte ei esinenud Rapla-, Viljandi- ja Võrumaal. Mullu haigestus entsefaliiti 41 meest (47%), naisi haigestus 46 (53%), mõlemas grupis oli suurem osa ühe- kuni üheksa­aastased lapsed.
Aeg vaktsineerida
Kui puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole ja haigestumise vältimiseks saab ennast lasta vaktsineerida. “Vaktsiin on tõhus ja tagab sajaprotsendilise kaitse puukentsefaliiti haigestumise eest,” ütles Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Aino Rõõm. “Puukentsefaliit võib kulgeda nii kerge kui ka raske haigusvormina, kahjustades kesknärvisüsteemi, mille tagajärjel võivad tekkida püsivad kahjustused.”
Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3kuulise vaheajaga ja kolmas doos 6–12 kuud hiljem.
Immuunvastuse teke antikehadena võtab aega – nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk piisav ja inimene ei haigestu. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem revaktsineerida ühe doosiga. Vaktsiin on püsivalt Eestis olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal, kinnitas Rõõm.
Ohtlik võsapuuk
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse.
Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust on leitud nakatunud puugi süljes ja eritistes.
Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Selleks, et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi ka oma järglastele ja võib igas arengu­staadiumis viirust levitada – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.
Puuk varitseb soojas
Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Haigestumist esineb aprillist novembrini (soojadel talvedel on haigestumine võimalik ka näiteks detsembris). Puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5…+7 °C.
Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maa­pinnast.

Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuk sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.
Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasvalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb.
Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik. Enamasti haiged paranevad.
Võib põhjustada püsivaid kahjustusi
Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus.
Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik ühe-kahe nädala vältel. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus.
Selleks, et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida. Süstekoht on tavaliselt mõnda aega hell ja tõusta võib väike palavik, mis möödub ööpäeva jooksul.

Allikas: Ida-Tallinna keskhaigla

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411