Reede, aprill 27, 2018
 

Ülekaalus laste osakaal suurim Hiiumaal

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolmapäeval avalikustas Tervise arengu instituut uuringu, millest selgus, et iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud.
Seejuures rasvunuid on kümnendik ja lisaks lihtsalt ülekaalulisi on 16 protsenti kooliteed alustanud lastest. Normaalkaalus on 72 protsenti lastest, alla 2 protsendi lapsi on alakaalus. Ülemäärase kehakaalu levimus on suurem poiste hulgas: 29 protsenti, võrreldes 23 protsendiga tüdrukute hulgas.
Halva uudisena tuli, et kõrgeim ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli Hiiumaal (37%) ja Läänemaal (35%).
“Kuigi uudis Hiiumaa laste ülekaalulisusest teeb kurvaks, on see justkui äratuskell, mis raputab õigel ajal mugavus­tsoonist välja,” kommenteeris maakondlik terviseedendaja Margit Kagadze.
Tema sõnul on Hiiumaal viimastel aastatel toimunud küll mitmeid tervist edendavaid sündmusi, millega tuleb kindlasti jätkata, aga ainult kampaaniatest ei piisa, et muuta inimeste liikumis- ja toitumisharjumusi. “Püsivaks muutuseks on vaja muuta inimeste hoiakuid ja seda ei suuda teha üks õpetaja või tervise­spetsialist – see on kogu saare mõtteviisi küsimus,” nentis Kagadze.
Kodu roll suur
Tartu Ülikooli kliinikumi laste endokrinoloog Vallo Tillmann ütles Postimehele antud intervjuus, et tihti juba väikelapse­eas lisandunud liigsed kilod tulevad valdavalt ebatervislikust toitumisest kodus.
Selgub, et vaid pooled lapsed söövad iga päev terve perega õhtusööki. “Kui mitte koos, siis vähemalt ühel vanemal tuleks püüda leida aeg, et igal õhtul lapsega õhtusööki süüa,” soovitas endokrinoloog. See on tema sõnul koht, kust saavad alguse tervislikud toitumisharjumused.
Uuringust selgus ka see, et hommikusöögi söömine mõjutas väga oluliselt seda, kas laps oli ülekaaluline või mitte. See mõjutas uuringus ülekaalulisust isegi rohkem, kui näiteks trennis käimine.
Tillmanni teine soovitus on, et kui juua, siis ainult paljast vett. Piim ja mahl võiks jääda juba toidukorra juurde ning kui neid tarbida, siis piisab ühest klaasist korraga.
Tema sõnul on seos lapseea ja täiskasvanu rasvumise vahel väga suur ja paneb aluse väga mitmetele täiskasvanuea haigustele. Nii on endokrinoloogi sõnul lapseeas rasvunul täiskasvanueas risk teist tüüpi diabeediks, südame- ja veresoonkonnahaigusteks, mittealkohoolse rasvmaksa ja sapikivide tekkimiseks.
Ülemäärase kehakaaluga laste osakaal oli väiksem nende hulgas, kes osalesid regulaar­selt treeningutel.
Liikumine tähtis
Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke ütles, et vähene liikumine on meie ühine mure. “See pole ainult koolilaste probleem, vaid algab juba kodust. Kui perel on harjumus liikuda ja üheskoos looduses aega veeta, väljendub see kõigi pere­liikmete tervises,” kinnitas Lõoke, et vanemate eeskuju saab olla väga nakatav.
Lõoke soovitas selleks, et lapsi ja vanemaid rohkem liikuma saada, esmalt läbi mõelda, kui palju igapäevaselt liigutakse ning siis hakata teadlikult rohkem õues liikuma. Kindlasti tuleks seda teha nii, et kõik pereliikmed sellest rõõmu tunneks. “Takistusi ja vabandusi spordiriideid mitte selga panna ja lihtsat loodusesse kõndima tulla on tegelikult raske leida,” ütles ta.
Lõoke rõhutas, et oma roll liikumisharjumuste kasvatamisel on ka ümbritseval keskkonnal ning seda peaksid toetama nii kool, vanemate töökohad kui elukeskkond.
Uuringu juhi, Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Eha Nurga sõnul on koolidel ja teistel lasteasutustel laste toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamisel ja võimaluste loomisel suur roll.
“Enamikus koolides on olemas oma spordisaal, paljudel on territooriumil ka mänguväljak. Samas on õues mängimine igas vahetunnis lubatud vaid pooltes koolides, ligi kümnendikus koolidest ei olnud aga õues mängimine lubatud üheski vahetunnis,” tõi Nurk näiteid.
Häirekell kõigile
“Olukorras, kus ligi veerand lastest kannab igapäevaselt kaasas lisakilosid, ei saa jääda passiivseks. Siin ei ole ühest lihtsat lahendust, sekkuma peame me kõik – nii kodud, kool kui ka riik – korraga. Kui alustame sellest, et meie lapsed ei jäta kodus (või ka koolis) hommikusööki söömata, tagame koolis tervisliku toiduvaliku nii koolitoidu osana kui ka koolipuhvetites ja hoolitseme selle eest, et lapsed iga koolipäeva jooksul saaksid vähemalt ühe tunni aktiivselt liikuda, oleme juba suure sammu edasi astunud,” lisas Nurk.
Laste ülekaalulisuse ja rasvumise hindamiseks mõõdeti ja küsitleti 2016. aasta kevadel kokku 12 700 1. klassi õpilast 381 koolis üle Eesti.
Uuring valmis Maailma Terviseorganisatsiooni laste rasvumise seire algatuse (COSI) raames.
Uuringu andmed on avaldatud ka TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411