Korduvalt on räägitud, et Leiger ja Tiiu sõidaks justkui erinevatel meredel, sest üks võtab madala veetasemega peale märgatavalt rohkem sõidukeid kui teine.
Hiiu Leheni on mitmest allikast jõudnud väited, et Leigril on tehnilisi probleeme, mistõttu on tal kreenivajumise vältimiseks vaja lisalasti. Räägitakse koguni, et selleks olevat parvlaeva isegi betooni valatud.
TS Laevade (TSL) juhatuse liige- laevandusvaldkonna juht Mart Loik lükkas need väited aga ümber. “Leigril tehnilisi probleeme pole ning ka betooni ei ole kusagile valatud,” kinnitas ta.
Loigu sõnul võivad sõsarlaevad vähesel määral ehituslikult erinevad olla, millest ka nende madala veetasemega mahutavuse erinevus. “Laeva süvist sentimeetri täpsusega kontrollida pole võimalik,” märkis laevandusvaldkonna juht.
Leigri projekteeritud süvis täislastis on tema sõnul 4 meetrit. “Süvis tegelikes oludes sõltub aga paljudest asja­oludest nagu näiteks laeva pardal oleva magevee, kütuse, reovee, pilsivee ja varude hulk ning laevale laaditud lasti kaal,” selgitas Loik, et kõik need tegurid mängivad rolli madala meretaseme korral.
Loik kinnitas, et uued parvlaevad vastavad riigihankes toodud tingimustele. Muuhulgas sätestasid tingimused ka maksimaalse süvise 4 meetrit.
On väidetud, et Hiiumaa liini laevad oleks tulnud ehitada n-ö mere järgi ehk madalama süvisega. Kuna parvlaevade Muhumaa, Hiiumaa ja Saare­maa süvis oli 4 meetrit, koostati 2014. aasta parvlaeva­ühenduse teenuse riigihange nii, et ka endine vedaja, Väina­mere Liinid saaks oma laevadega hankel osaleda.
“Me ei näinud ka võimalust, et toonane vedaja poleks saanud hankel osaleda,” ütles Ruuda. “See oleks olnud arvata­vasti ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine ehk teistele pakkujatele eelise andmine.”

Sildid: Leiger, Tiiu, veetase