Teisipäev, aprill 3, 2018
 

Rukki kanali probleem suunati poliitilisse kanalisse

Madal Rukki kanal ja 4meetrise süvisega laevad on hiidlaste ja Hiiumaa külaliste kannatuse proovile pannud pikka aega. Seekord keerati rahulolematus poliitilisse kanalisse.
Alates aastast 2000 on Hiiu Leht vähemalt 11 korral kirjutanud sellest, et madal mereveetase ei luba laevadel täislastis liikuda. Enne seda probleemi polnud, sest laid-tüüpi laevad mahtusid tsaariajal ehitatud kanalites liikuma ka madala merega. Esimesed 4meetrise süvisega laevad Ofelia ja Scania tõi Saaremaa Laeva­kompanii Hiiumaa liinile vastavalt 1998. ja 2000. aastal. Sealt peale juhtus alailma, et laevad ei saanud täislastis liikuda, vigastasid põhja või jäid hoopis seisma ning tuli hakata Rukki kanalit süvendama.
Teema poliitiliseks
Reisijad on nurisenud, kuid varem pole keegi ministri ametikoha kallale kippunud. Nüüd tegi seda Peep Lillemägi, kes kutsus umbusaldama majandus- ja taristuministrit üleskutses, mis kandis pealkirja “Täna Hiiumaa, Homme Eesti!”.
Minister Simson märkis oma vastuses, et “petitsiooni eestvedajal, reformierakondlasel Peep Lillemägil tuleks nõudvalt otsa vaadata eelmisele majandusministrile Kristen Michalile, kes otsustas 2016. aastal viia Rukki kanalis ellu traalimistöid ja loobus tavapärastest süvendus­töödest.” 2016. aasta oktoobris ellu viidud traalimised, millega saavutati kanali minimaalne sügavus 5,2 meetrit, ei andnud aga pikaajalist tulemust ja saavutatud sügavus ei ole püsinud, sest hoovused kannavad kanalisse setet.
Lillemägi algatusega liitus veel viis meest ja allkirju kogunes algatusele esimese päevaga sadakond. Kesk­konnas petitsioon.ee lisandus eile lehe trükkimineku ajaks ligi paarsada häält.
Eile ühines algatusega ka EKRE ning Mart Helme kutsus peaminister Jüri Ratast võtma vastutust ja Kadri Simsonit ministri­ametist vabastama.
Kelle süü?
Hiiumaa vallavanem Reili Rand ütles Hiiu Lehele, et viimase kuu jooksul madala veetaseme tõttu teravnenud olukord on selgelt tõstnud hiidlaste ootusi, et riik oma vastutusalas toimetaks otsustavalt ja leiaks tekkinud olukorrale kiire lahenduse. “Kogukonna aktiivsus ja probleemile tähelepanu tõmbamine on tervitatav – on tähtis, et fookus ei kaoks laeva­tee hooldamise vajaduselt. Kõigi hiidlaste ootus on ju sama: Rukki kanali süvendamine kevadel esimesel võimalusel, et oleks tagatud tõrgeteta praamiühendus Hiiumaa ja mandri vahel,” lisas Rand.
Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik ütles sotsiaalmeedias, et hiidlastel pole kavas ministrit kukutada: “Hiidlaste asi ei ole ministrit kangutada, vaid see, et laevaliiklus toimiks nagu toimivad maanteed mistahes asustatud Eesti punktide vahel. Kuna laevaliikluse korraldajaks ja laevatee korras­hoiu eest vastutajaks on riik, on nii meie nõudmised kui ka kriitika suunatud ministeeriumi poole. Olukord laevateel, sh Rukki kanalis on pideva jälgimise all ja teada nii veeteede ametile kui ministeeriumile. Kogu praegune probleem on tingitud sellest, et meretee valdaja on jätnud selle korrektselt hooldamata.”
Oli ka neid, kes sealsamas ministri kaitseks välja astusid. Nii juhtis Toomas Vaks tähelepanu, et tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel kuulub veeteede ameti põhiülesannete hulka.
Toomas Mattson viitas, et on selge tööjaotus, kes millega tegeleb ning minister ei saa tegelda igapäevatöö detailidega ja see, kas midagi vajab traalimist, kaevamist, kuivendamist vms, ei ole küll antud juhul poliitiline otsus, vaid tehniline ja pole ministri asi sellega tegelda.
Minister tuleb, eeltööd käivad
Eile ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda, et minister Simson on Hiiumaale tulemas aprilli keskel ja eile tuli ministrilt ka vastus Hiiumaa vallavolikogu märtsikuu pöördumisele.
Selles ütleb minister, et Rukki kanali süvendustööde tellimist asuti ette valmistama 2017. aastal tema korraldusel. Veeteede amet esitas mullu detsembris keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mis väljastati tänavu 14. märtsil tavapärasest pooleaastasest menetlusprotsessist kiiremini. Luba võimaldab süvendamist teha ajavahemikus 1. augustist kuni 15. oktoobrini 2018. Ajalised piirangud tulenevad keskkonna­ministeeriumi nõuetest seoses kalade kudemisajaga.
Simson lisas, et hooldus- ja süvendus­tööde hanke jaoks vajalikud geofüüsikalised uuringud saab geoloogiateenistus läbi viia pärast jää sulamist, mille järel saab veeteede amet hanke välja kuulutada orienteeruvalt mais.
Eesmärgiks on taastada Rukki kanali sügavus 5,2 meetrit uue kehtiva Euroopa kõrgussüsteemi (EH2000 ehk Amsterdami nulli) järgi.
Minister vastas ka Hiiumaa vallavolikogu novembrikuu avaldusele, milles paluti Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel kaasata Hiiumaa vald ühe lepingupartnerina. “Oleme kindlasti jätkuvalt huvitatud Hiiumaa valla esindajate kaasamisest transpordiühenduste korraldamisse. Sisuliselt on valla (ja varasemalt Hiiu maavalitsuse) esindajad olnud kaasatud nii lennu- kui parvlaevaliikluse korraldamisse. Näiteks kooskõlastatakse vallaga vastavalt avaliku teenindamise lepingu tingimustele ja eraldatud riigieelarvele koostatavad parvlaevagraafikud.”
Ka vallavanem Reili Rand kinnitas, et  pidevalt toimub sisuline koostöö nii maanteeameti kui vedajatega ning valla sisendit ja seisukohti on madalast veetasemest tingitud eriolukorras tegutsemisel tugevasti arvesse võetud.
Reisijaid veeti rohkem
TS Laevad vedas 1. aprilli madala meretasemega Hiiumaa ja mandri vahel kokku 1536 inimest ja 364 sõidukit. Hilisõhtul jätkus laevaliiklus Hiiumaa liinil tavapärastes tingimustes.
Kogu pühadeperioodil ehk neljapäevast pühapäevani teenindati Hiiumaa liinil 6209 inimest ja veeti üle 2115 sõidukit. Seda on märksa rohkem kui nädal varem, kui Hiiumaa liinil reisis nelja­päevast pühapäevani kokku 3947 inimest ning 1872 sõidukit.
TS Laevad juhatuse esi­mehe Jaak Kaabeli sõnul pakkus madal meretase püha­päeval väljakutseid nii laevafirmale kui reisijatele: “Päev polnud lihtne – reisid toimusid nii mahupiirangutega Heltermaa ja Rohuküla vahel kui ka erireisina Heltermaalt Virtsu suunal, esines viivitusi, aga päeva lõpuks saime kõik soovijad üle veetud ning bussiliiklus Hiiumaa ja mandri vahel toimis häireteta.”
Kaabel tänas kliente kannatlikkuse ja mõistmise eest, samuti tunnustas laevade ja kaldapersonali, kes sellistes oludes hästi hakkama said. “Vabandame nende reisijate ees, kelleni info võis jõuda mõnevõrra hilja. Otsuseid tuli langetada kõikuva mere­taseme tõttu iga reisi osas eraldi ja sageli viimasel hetkel,” selgitas Kaabel.
Eilseks oli laevaliiklus Hiiumaa liinil taastunud ning laevad sõitsid vastavalt sõidu­plaanile. Ka  meretaseme prognoos näitas normaal­set taset.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411