Teisipäev, aprill 24, 2018
 

Miks soomlased kavandavad kalakasvandust just Hiiumaa lähistele

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Nordic Trout AB plaanib kalakasvandust Hiiumaa rannikumerre, kuna siin on maakonnaplaneeringuga vastavad alad määratud.
Kolmapäeval vallamajas toimunud avalikul kohtumisel ütles Nordic Trout AB tegevjuht Olof Karlsson, et Soome ja Rootsi rannikumeres hakkavad kalakasvatuseks sobilikud kohad otsa lõppema. Valik tehti ka seetõttu, et Hiiumaa rannikumerealadel kehtib kinnitatud planeering.
Tulevase kalakasvanduse alad paiknevad Hiiumaa põhjarannikul, Tahkunast idas ja läänes. Maapealse tugipunktina näevad arendajad Lehtma sadamat, kus saaks kasutada Hiiu Kaluri kunagist tsehhi.
Investeeringu kogumaksumus on 8–10 miljonit eurot. Eesmärk on ehitada suured avameresumbad, kus kasvatatakse forelli. Aastaseks toodangu­mahuks planeeritakse 2000–2500 tonni.
Alustatakse 10–15grammiste maimudega. Teine tsükkel kestab varakevadest, mil 300–400grammised kalad merre sumpa lastakse, sügiseni. Seejärel on forellid kasvanud 2,5kilogrammiseks.
Järgmine etapp on kala sumpadest väljavõtmine ja töötlemine, pakkimine, mida on samuti kavas hakata tegema Hiiumaal. Kõige lõpuks turustamine. Talvel kalatootmist ei toimu.
Toiduks kasutatakse kuivsööta, graanuleid, mis on kõrge toiteväärtusega ning koosnevad kalaõlist ja -pulbrist. Tooraine, millest sööta tehakse, tuleb peamiselt Läänemerest. Karlsson kinnitas, et kalakasvandus viib seega merest fosforit rohkem ära, kui juurde toob. Ka on tegemist loodusliku tootmisviisiga, sest kalad kasvavad oma loomulikus keskkonnas. Keskkonnale võõraid aineid ei kasutata, looduslikku tasakaalu ei rikuta ei kemikaalide ega antibiootikumidega ega tehta ka mingite haiguste tõrjet. Ka kalade geneetiline saastumine on välistatud, sest kalad ei paljune ja sattudes sumbast merre, järglasi ei anna.
Keskkonna­mõju eelhinnang
Kalakasvanduse keskkonnamõju eelhinnangu on koostanud OÜ Skepast & Puhkim, mis on Eestis kümmekond aastat tegutsenud infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsioonifirma.
Eelhinnangut tutvustas Marju Kaivapalu OÜst Skepast ja Puhkim. Ta selgitas, et eelhinnang on vajalik, kuna toimub intensiivkalakasvatus, kus kasutatakse üle 200 tonni sööta aastas, mistõttu pole välistatud toitainete sattumine Läänemerre.
Esimese sammuna on vaja esitada taotlus tehnilise järelevalveametile, kes teeb otsuse, ilmselt juunis, kas keskkonnamõjude hindamise algatamine on vajalik. Edasi koostatakse programm, selle avalikustamine jääb aasta lõpu­poole. Sealt edasi koostatakse aruanne. Kokkuvõttes on mõju­hindamise protsess üsna pikk, menetlemine võib aega võtta poolteist aastat. Kui kõik sujub, saaks ehitusluba taotleda ja tegevusega alustada kahe aasta pärast.
Enam kui 30 esitlusest osavõtnul tekkis hulganisti küsimusi, millele vastasid nii Karlsson kui Kaivapalu.

Küsimused ja vastused

Mitu töökohta Hiiumaale tuleb?
Sõltub, missuguse loa me oma tegevuseks saame. Alguses võib tööd saada kuus kuni kümme inimest, järgmises etapis kuni 50.
Kas alustate kasvandusega ühes või kahes kohas?
Proovime alustada mõlema piirkonnaga korraga.
Kas teie Eestisse tuleku põhjuseks on see, et Soomes said sobivad alad otsa?
Põhimõtteliselt, jah.
Kui palju oli Soomes alasid, kuhu oli võimalik teha avamerekasvandust?
Soomes on enamus veealadest, lahtedest eraomandis. Seega sobivaid alasid on, aga selleks, et neid kasutusele võtta, peab omanikult kasutusõiguse saama.
Võib siis öelda, et meie piir­konnas on kalakasvatuseks sobivad alad piiratud ressurss?
Võib öelda küll, et see on piiratud ressurss. Aga see tähendab seda, et me oma tegevusega peamegi minema üha kaugemale avamerele.
Kas Soomes on kalakasvatus­sumpade piirkonnas tehtud ka seiret – milline jääb merepõhi pärast tsükli lõppu?
Selliseid uuringuid on tehtud, kuigi mitte väga suurel teaduslikul alusel. Kuid on teada, et see piirkond taastub üsna kiiresti. Seirenõuded on kehtestatud ja kõik tulemused, mis seiret puudutavad, on avalikud.
Kui kala kasvatatakse umbes poolest kilost 2,5 kiloni, siis missugune on praeguste söötade juures söödakoefitsient?
See koefitsient on poolekilose kala kahe- kuni kahe ja poolekiloseks kasvatamisel 1,15.
Kas sumpade alla kogunenud sööda­jäätmed ja kalade välja­heited on olnud probleemiks?
Vanades kohtades ranniku lähedal oli, tekkis sete. Avamerel vahetub vesi nii kiiresti, et seal seda probleemi ei ole. Meie kalakasvatus kasutab sööda tootmiseks toorainena nii palju Läänemere kala, et see juba iseenesest vähendab fosfori teket rohkem, kui kilu ja räim jääks piltlikult öeldes merre ujuma.
Hiiumaa merealade planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on soovitus kasvatada samaaegselt kalaga ka merikarpe? Kas te selle soovitusega olete arvestanud?
See on liiga kallis ja seda lõpptoodangut pole võimalik kusagil turustada. Merikarpidega on Soomes katsetatud, aga mitte väga õnnestunult.
Hiiumaa põhjaosas on mere sügavus paarkümmend meetrit. Soomes sama kaugel rannikust on sügavust juba sadakond meetrit. Kuidas see tootmist mõjutab?
Sügavam vesi on kasvanduse jaoks parem.
Kui planeeritud toodangumaht on 2500 tonni aastas, siis kui suure maa-ala see enda alla võtab?
Üks ala on mõõtmetega 1000×1000 meetrit ja teine 700×900 meetrit.
Mitu sumpa sinna mahub?
See pole mitte üksnes sumpade jaoks mõeldud maa-ala, vaid kogu muu struktuur seal hulgas.
Milline on kalade kasvatamise optimaalne temperatuur ja kas soojal suvel tekib madalas vees temperatuuriga probleeme?
Optimaalne temperatuur on 16 kraadi ja kasvanduste jaoks tuleb leida võimalikult optimaalse temperatuuriga kohad.
Mis saab siis, kui vee temperatuur on tunduvalt kõrgemal, kui 16 kraadi?
Kõrgem temperatuur pole kalale ohtlik – soojaga sööb ta vähem ja sellevõrra kasvab samuti vähem.
Kas asustatavad kalad on vaktsineeritud?
Kõik on vaktsineeritud.
Kas kalakasvanduse opereerimiseks luuakse Eestisse kohapealne ettevõte või hakatakse seda juhtima Soomest filiaalina?
See on ennekõike omanike küsimus, aga kui tegevus käivitub ja sujuma hakkab, siis loomulikult on plaan luua tütarettevõte kohaliku juhtkonnaga.
Kas enne Hiiumaa kasuks otsuse tegemist tutvuti ka Põhja-Eesti ja Saaremaa potentsiaalsete võimalustega?
Ei, praeguseks muid kohti vaadatud pole. Ehk tulevikus.
Kas olete hinnanud ka riske, mis võiksid kalakasvatuse rajamisega siia piirkonda kaasneda?
Kindlasti, sest tegu on ju 8–10 miljoni suuruse investeeringuga.
Kui suur on kalade tihedus sumbas?
Sumba võrgusilma suurus on 25–35 mm, kantmeetri kohta tuleb lõppfaasis 20–26 kilo täiskasvanud kala.
Kui kala Hiiumaal töödeldakse, kuhu jäägid lähevad?
Praegu lähevad kalatöötlemise jäägid ja surnud kalad karusloomakasvandustesse toiduks. Me eraldame ka kalaõli ja muu sobiliku materjali, millest omakorda valmistatakse toitu koduloomadele. Biokütuste tootmise kohta tehti ka arvestusi, aga selgus, et see pole tulus.
Kas Hiiumaale on üldse kalatöötlemist vaja – kala viiakse Soome ja seal töödeldakse?
See sõltub mahtudest. Kui on piisavalt suured mahud, siis ei tasu ei kala värskuse ega muid tegureid silmas pidades töötlemiseks mujale viia.
Kas on võimalik, et Eesti riik kindlustaks mingi lepinguga töökohtade tuleku Hiiumaale?
Toimub avalik konkurss ja loomulik on, et eelistatud on need inimesed, kelle elukoht on Hiiumaal. Ja töökohti annab just kalatöötlemine.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411