Teisipäev, aprill 3, 2018
 

Meesõpetajatega meeste toomisest kooli

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiu Leht | Hiiu Leht
Harda Roosna | Hiiu Leht
Miks meie koolides on vähe meesõpetajaid ja kas on vahet, kas lapsi õpetab nais- või meesõpetaja – nende küsimuste üle arutleb kolm Hiiumaa meesõpetajat.
Hiiumaa 147 õpetajakohast vaid 34 täidavad mehed. Kuna mitmed õpetajad töötavad mitmes saare koolis, on veidi väiksem nii õpetajate tegelik arv kui meesõpetajate arv. Koolide veebilehtede andmetel on mehi meie seitsme üldhariduskooli peale kokku 23.
“Kas õpetaja on mees või naine, siin pole küll mingit vahet,” ütleb Kärdla kooli õpetaja Ain Jepišov. “Tähtis, et õpetajale meeldib see, mida ta teeb ja ta käib ise arenguga kaasas.”
Ka Kärdla kooli õpetaja Timo Lige leiab, et mõnes mõttes ei ole vahet: “Nii meesõpetaja kui naisõpetaja võivad teha oma tööd hästi või halvasti. Soost sõltumata võivad nad olla tõelised eeskujud ja maailma muutjad või jätta lapse hinge väga valusad haavad ja mälestused.”
Samas leiab Lige, et meie ühiskonna häda on see, et paljud lapsed puutuvad oma kasvueas kokku ainult naistega – liiga palju lapsi kasvab üles isata, lasteaiakasvatajad on naised ja ka koolis ootavad neid naisõpetajad. “Lapsed, eriti poisid, vajavad mehelikke eeskujusid, neid, kelle sammudes püüda astuda, keda kasvõi imiteerida või kellele imetledes alt üles vaadata,” arvab ta.
Lige ütles, et samas imetleb ta oma naiskolleege, kes klassiõpetajatena suudavad luua klassis lausa kodu­tunde, kus klassijuhataja on mõnus, sõbralik, hoolitsev, kuid piisavalt range ema, keda tasub veidi karta, kuid keda on hirmus hea kallistada või kellega ilmast ja elust rääkida.
Palade ja Suuremõisa kooli­ direktor Antti Leigri ütleb, et õpetajal ja õpetajal on alati vahe, olgu siis tegu nais- või meesõpetajaga. Oma tööpraktikas on ta kogenud, et meesõpetajat hindavad väga need õpilased, kellel kodus isa ei ole: “Ehk siin on väga tugev psühholoogiline moment lisaks, aga üldiselt ma ei tähtsustaks õpetaja sugu liialt, sest kool on samamoodi ühiskonna väike mudel, kus peavad olema esindatud nii noored kui vanad, nii mehed kui naised.”
Palk pole laita
Kõik kolm ütlesid, et Hiiumaa õpetaja palgal pole viga midagi. “Loomulikult on igaühel soov saada sellist palka, et saaks normaalset elu lubada ja vähemalt ühte reisi perega puhkuse ajal,” nentis Ain Jepišov.
Timo Lige arvas, et õpetajad elavad palga koha pealt võttes küllaltki hästi. “Näen, et palk on aina enam tõusmas selle töö vääriliseks, mida õpetajad teevad. Samas on palju väga-väga olulisi ameteid, mida tehakse äärmiselt väikese palga eest,” arutles Lige ja arvas, et õpetajatel ei tohiks selles osas küll midagi väga nuriseda olla.
Antti Leigri ütles, et Hiiumaa mõistes teenivad õpetajad üht paremat palka. “Kes asub tööle õpetaja ameti­kohale ja tahab saada rikkaks materiaalselt, on siiski vales ametis,” ütles Leigri. “Õpetajatöö teeb rikkaks vaimselt ja palk tagab normaalse äraelamise.”
Miks mehed siiski ei tule?
Küsimusele, miks mehed sellegipoolest valivad harva õpetaja kutse, pakkusid küsitletud mitmesuguseid põhjusi. “Töö- ja tehno­loogiaõpetajate osas on üliõpilaste arv tõesti kohutavalt vähenenud,” tõdes Jepišov. Ta pakkus, et üks põhjus võib olla koolis õpilasena saadud negatiivne kogemus, teiseks aga õpetaja tegelikult piiramatu tööaeg.
“Meesõpetajate vähesus võib olla ka tingitud meeste soovist puutuda kokku millegi materiaalsega, teha tööd, mis on vaimne+füüsiline, mitte ainult vaimne – ega ma täpselt teagi, lihtsalt oletan,” pakkus ta kolmanda põhjuse.
Timo Lige ütles, et madal palk on kindlasti olnud üks faktor. Ka pakkus ta, et ametit valides tundub poiste jaoks tõenäoliselt atraktiivsem tegeleda äri, tootmise või muidu seiklemisega. “Veel üks tegur on õpetajaameti maine, mis on olnud seni küllaltki madal, aga see on muutumas,” kinnitas Lige.
“Võib-olla pelgavad mehed ka seda, kuidas ja kas nad reaalselt lastega toime tulevad, kuna laste kasvatamine ja nendega tegeleminegi on olnud läbi aegade rohkem naiste pärusmaa,” oletas ta.
Antti Leigri pakkus, et üheks põhjuseks, miks mehed koolitööle asuda ei soovi, on üha pretensioonikamad lapsevanemad, kes suhtuvad kooli kui teenuseosutajasse põhimõttel, et klient on kuningas.
“Koolilt ja õpetajatelt eeldatakse järjest rohkem kodu rolli täitmist, mis on võimatu,” ütles Leigri. Ta tõi näiteks, et põhihariduseta lapsevanemal on õigus öelda teaduskraadi kaitsnud õpetajale, kuidas tuleb lapsi õpetada.
Kuidas saada mehed kooli?
Vastusena sellele küsimusele vastas Ain Jepišov nii: “Parem oleks küsida, kuidas saada kooli väga head meesõpetajat, sest õpetajal ja õpetajal on suur vahe.” Ta pakkus, et õpetajaamet peaks saama jälle prestiižseks, hea palga ja suure motivatsiooniga töökohaks. Kindlasti peaks olema väga head töötingimused, tugev kollektiiv ja võimalus elada töö kõrval ka täisväärtuslikku pereelu.
“Iga lugupeetud ja hinnatud meesõpetaja on koolis parim reklaam õpetaja­ametile poiste seas,” nentis Timo Lige. “Kui sellega tuleb kaasa ka riigipoolne palga­poliitika ning avalik ruum hakkab teadlikult esile tõstma ja väärtustama meesõpetajaid (nii nagu Hiiu Leht selleks oma panuse annab), siis ongi loodud eeldused, et aina enam poisse valib endale õpetajakutse.”
Antti Leigri pakkus, et selleks peaks koolitöös vähendama teoreetiliste teadmiste mahtu ning suurendama praktiliste tegevuste ja oskuste arendamise osakaalu.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411