Reede, aprill 13, 2018
 

Eesti sportlased astusid valget kaarti näidates üles koolikiusamise vastu

EOK
Reedel tähistati Eesti Olümpiakomitee (EOK) eestvedamisel valge kaardi päeva, mil sportlased kutsusid valget kaarti näidates üles koolikiusamist märkama ja kiusamisele vahele astuma.
Oma kokkupuudetest koolikiusamisega rääkisid Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni liige, sõudmise olümpiapronks Allar Raja, vehklemise maailmameister Julia Beljajeva, kergejõustiklane Janek Õiglane, taekwondo kolmekordne MMpronksmedalist Olga Borisenko ja AVIS Utilitas Rapla korvpallimeeskond eesotsas kapten Indrek Kajupangaga, kes kutsusid üles kiusamisele vahele astuma, andes sekkumiseks ka konkreetseid soovitusi. Videosid EOK kodulehel www.eok.ee/valgekaart ja www.facebook.com/Olympiafann. Nende videote ainetel on hea ka koolikiusamise teemadel rääkida oma laste, õpilaste või sõpradega.
Paljud Eesti sportlased ja spordiinimesed kutsuvad valget kaarti näidates üles koolikiusamist märkama ja sekkuma. Koolikiusamisele valget kaart näitama on oodatud kõik, kes tahavad koolikiusamise vastu üles astuda.
6. aprilli valge kaardi päeva tähistatakse Eestis EOK eestvedamisel eelmisest aastast alates. Päev on pühendatud spordi võimele muuta ühiskonda paremaks – sport suudab inimesi ühendada, dialoogi arendada ning mõistmist ja hoolivust luua.
Päeva sümboliks on valge kaart – kui punane kaart tuleb spordis välja tõsise rikkumise eest, siis 6. aprillil näitavad spordiinimesed üle maailma valget kaarti, mis sümboliseerib tolerantsust, hoolimist ja positiivsust.
Eestis näitasid sportlased sel aastal valget kaarti koolikiusamisele. Kiusamine on Eesti noorte jaoks suur probleem – erinevate uuringute andmetel kogeb kooliaasta jooksul kiusamist keskmiselt viiendik Eesti kooliõpilastest, nooremate laste seas lausa iga neljas. Valge kaardi päeval öeldakse neile, kes kiusamist pealt näevad, palun sekkuge – just pealtnägijate reaktsioonidest sõltub kõige enam, kas kiusamine jätkub, võimendub või lõppeb. Igaüks meist saab kiusamist peatada!
Kuidas sekkuda
Kiusaja vajab õnnestumiseks ja kiusamise jätkamiseks publiku heakskiitu. Uuringud näitavad, et enamik õpilasi tegelikult ei kiida kiusamist heaks, kuid ei julge või ei oska toimuvat peatada. Pealtnägijana on sekkumiseks kolm võimalust:
Astuda vahele. See nõuab julgust, aga uuringud näitavad, et kui pealtvaataja sekkub kiusamisse, siis rohkem kui pooltel juhtudel lõpeb kiusamine 10 sekundi jooksul.
Pakkuda kiusatavale tuge. Uuringud näitavad, et kui kannataval lapsel on vähemalt üks toetaja või sõber, siis see aitab tal palju paremini kiusamisest välja tulla. Kui ei julge kohe kiusajat peatama minna, siis abi on juba sellestki, kui olla ise kiusatava vastu sõbralik ning öelda, et ei pea temale tehtavat õigeks.
Rääkida täiskasvanule. 85 protsenti kiusamisjuhtudest näeb keegi pealt, kuid täiskasvanud ise märkavad ja tunnevad ära väga väikese osa kiusamisest. Rääkida võib oma vanematele, õpetajale või kellelegi, keda usaldad.
Eelmisel aastal näitas koolikiusamisele valget kaarti u 150 Eesti sportlast ning EOKi initsiatiiv võitis Hõbemuna auhinna PRsotsiaalkampaaniate seas.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
  • Lisa kommentaar
     
    Your gravatar
    Sinu nimi
     
     
    *
     
     
    NB! Hiiu Leht ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest, kommentaari sisu eest võtab endale vastutuse kommentaator. Hiiu Lehel on õigus kustutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on: teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, vaenu õhutavad, ebaseaduslikule tegevusele üleskutsuvad.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411