Reede, aprill 6, 2018
 

Ärge mulle enam helistage ehk mis muutub uue andmekaitsemäärusega?

erakogu
Peatselt kehtima hakkav ELi uus andmekaitsemäärus seab isikuandmeid töötlevatele ettevõtetele mitmeid nõudeid ning korrastab viisi, kuidas andmeid koguda ja kasutada. Üks olulisemaid muudatusi on kliendi soovi “olla unustatud” austamine.
Küllap on paljud kokku puutunud olukorraga, kus andes mõnele ettevõttele oma isikuandmed, tabab sind peatselt pakkumiste laviin, mis ei näi lõppevat ka hoolimata palvetest, et ärge minuga enam ühendust võtke ja ärge mulle rohkem pakkumisi tehke.
Uus andmekaitsemäärus sätestab, et isikuandmete töötleja ehk siis pakkumise tegija peab austama kliendi soovi olla unustatud ja selle soovi avaldamisel kustutama oma andmebaasist tema andmed.
Tellisin ajalehe ja nüüd kutsutakse mind ka konverentsidele
Teenusepakkuja peab suutma tõestada, et ta on inimeselt andmed saanud konkreetselt määratud tegevuseks ning ta ei tohi neid kasutada muudel juhtudel isegi siis, kui klient seda otseselt keelanud pole. See tähendab, et kui keegi on tellinud endale näiteks ajalehe ning ei ole andnud nõusolekut samale kontaktaadressile saata uudiskirju ja muid pakkumisi, siis ei tohi pakkuja seda ka teha.
Andmetöötleja peab käima sinu andmetega ringi väga diskreetselt ning nende töötlemine (andmete korrastamine, dokumenteerimine, säilitamine, kohandamine, levitamine või muutmine) peab olema põhjendatud ning andmebaasist tagantjärele nähtav. Muide, ka niisama andmete vaatamine on nende töötlemine ja lihtsalt huvi pärast ilma põhjuseta pole seda lubatud teha.
Milleks on ehituspoel vaja teada mu sünnipäeva?
Igaühelt meilt on kogutud isikuandmeid ja sageli anname need üle mõtlemata, milleks küsijal neid üldse vaja on. Isikuandmeteks on igasugune teave füüsilise isiku kohta, näiteks nimi, isikukood, aadress, meiliaadress või füüsilise isiku puhul ka üks või mitu füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist või sotsiaalset tunnust. Nii mõnegi kliendikaardi taotlusvorm on kui põhjalik ankeet, kus küsitakse kliendilt maksimaalselt palju andmeid, alates tema sünnipäevast, lõpetades haridustasemeni välja. Kas seda kõike on vaja? Tegelikult ju mitte, sest vaevalt, et hakkab ehituspood sulle sünnipäevaks õnnitluskaarti saatma ja miks ta üldse peakski.
Edaspidi kehtib isikuandmete kogumisel minimaalsuse printsiip ehk et ei tohi küsida rohkem andmeid, kui teenuse osutamiseks reaalselt vaja on. See tähendab, et lihtsalt niisama igaks juhuks rohkete andmete kogumine ei ole lubatud. Selle alla kuulub ka kliendi aadressi küsimine, mis peab olema põhjendatud. Näiteks kui veebipood toimetab kauba kätte vaid pärast makse laekumist ning ainult pakiautomaatide vahendusel, ei tohi ta küsida isiku aadressi.
Kui seni olid isikuandmed kohati üsna kaitsetud ja andmete töötlejatele olid jäetud laiad võimalused nende kasutamiseks, siis uue määruse valguses muutub andmete kaitse sisuliselt palju rangemaks. Tõenäoliselt ei kao päriselt olukorrad, kus andmetega käiakse lohakalt ümber teadmatusest, kuid andmesubjektil ehk et inimesel, kelle kohta on kogutud andmed, on suurem sõnaõigus kaasa rääkida nende kasutamises.

Terje Eipre
vandeadvokaat

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411