Teisipäev, aprill 10, 2018
 

Ahto Valteri Hiiumaa juured

Geni
Hiiumaa suguvõsauurija Patrick Rangi andmetel ulatuvad ümbermaailma­ränduri Ahto Valteri emapoolsed juured Hiiu saarele.
“Ma ei tea, kas see on oluline ja äramainimist väärt, aga ka Ahto Valter ise on kah Hiiumaalt päritud,” teatas ta peale artikli “Autori ja Ahtoga ümbermaailmareisil” ilmumist 6. aprilli Hiiu Lehes.
Toome siinkohal ära Rangi uuritud pereloo, mis algab Hiiumaalt Jausast ja mille kohta autor ütleb, et see on n-ö õpetlikuks näiteks sellest, kuidas perekonna­nimede saamisele järgnenud perioodil võidi perenimedesse suhtuda.
Jausa küla Jaaksonite suure pere üks poegadest on Peeter (25 Dec 1803 – 09 Feb 1884), kes võtab kätte ja kolib 1844. aastal koos perega Hiiumaalt Käsmu. Koos sellega muutub ka tema perenimi: Käsmus ei tunta teda enam Peeter Jaakson’ina, vaid hoopiski Peeter Veintrup’ina.
Millest selline muutus – ei tea. Võimalik, et Peeter lihtsalt ostis omale “peenema” nime. (Võrdluseks perekonna­nimenäiteid Hiiumaalt: Espenberg, Birken­berg, Birkenfeld, mis enne olid vastavalt Tisler, Säng ja Kasevälja.) Haljala kiriku­raamatus on ta kirjas Veintrup’ina, aga igaks juhuks sulgudes, et kutsutakse ka Jakson’iks või Jagotson’iks.
Peetri esimene abikaasa oli keegi Mare (??? – 13 Dec 1832), kellega ta abiellus ilmselt 1826. aasta sügistalvel või 1827 kevadel. [St enne Käsmu kolimist – toim] Teadu­pärast ei ole selle perioodi Käina meetrikad säilinud, seega Mare päritolu on praegu teadmata. Abielust sündis vähemalt kaks last, tütar Kersti (24 Nov 1827 – 02 Jan 1898) ja poeg Juhan (28 Mar 1830 – 31 Mar 1916).
Juhan võeti juba Käsmust aastal 1850 nekrutiks, kuid ta sõjaväeteenistus lõppes juba aastal 1856. Mul ei ole selle kohta küll mingeid tõendeid ega viiteid, kuid kahtlustan, et temaga juhtus midagi ja ta ei olnud enam sõjaväe­kõlbulik. Esiteks, 1831. aasta nekrutistatuudi kohaselt oli tavapärane teenistusaeg 20 aastat ja teiseks, 1856. aastal oli Krimmi sõja tõttu olukord Läänemerel piisavalt pinev, et hoida kõiki soldateid tegevusvalmis.
Sõjaväeteenistusest tuli Juhan tagasi aga uue perenimega, mis ei tohiks olla ka esialgse perenime (Jaakson) modifikatsioon: nüüd tunti teda Juhan Juhantson’ina. Juhan abiellus ja sai teada­olevalt kolm last, kellest keskmise poja Johannese
(16 Dec 1862 – 31 May 1894) tütar Leena (25 Oct 1888 – 03 Dec 1973) oli Ahto Valteri ema.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411