Reede, märts 23, 2018
 

TSL: Esikohal reisijate ohutus

Argo Nurs
Laevareisija Sven Kriggulson jagas sotsiaalmeedias oma meelehärmi. Teda häiris, kuidas käitus  TS Laevad (TSL) 16. märtsil, kui madal merevesi jälle laevaliiklust häiris: teavitamine hilines, eriolukorra elavjärjekorra asemel kehtisid eelmüügipiletid ning üks laev võttis peale vaid mõned autod, teine tühjendas terve kai, kuigi mereveetase oli selle väljumise ajal isegi madalam.
Selgitusi jagab TS Laevad juhatuse esimees Jaak Kaabel.
Miks teavitamine muudatustest parvlaevaliikluses toimub nii hilja, et reisijad ei jõua reageerida?
Jaak Kaabel: Reedel (16.03) alates pealelõunast oli näha, et ülesõidunõudlus on suurem, kui kehtestatud mahupiirangute tõttu on võimalik sõidukeid teenindada. Kuna üldjärjekorras reisivate sõidukite arv pidevalt kõigub, selgub tegelik nõudlus ehk sõidukite arv vahetult enne reisi. Lõuna paiku lisasime kodulehele www.praamid.ee ja meie Facebooki lehele teated, milles palusime reisijatel, kel ei ole eelmüügist soetatud pileteid, võimalusel reisisoov ümber planeerida ja mitte tulla Rohukülast kell 17, 19 ja 20.45 väljuvatele reisidele. Teateid uuendatakse jooksvalt ja kuna näha jääb viimane uuendamise kellaaeg, võis jääda lugejale mulje, et teade on hiljuti lisatud. Tegelikult oli teade eelnevalt avalikus inforuumis kuvatud. Erinevalt e-pileti ostnutest ei ole meil võimalust saata üldjärje­korras reisijatele sms-teavitusi jms, vaid oleme sunnitud piirduma vaid kodulehe ja sotsiaal­meedia teavitustega.
Rohkem kui nädala on olnud infokanalites üleval hoiatava sisuga teated võimalike mahupiirangute kehtestamise osas Rohuküla–Heltermaa liinil.
Küll aga ei ole võimalik madala ja muutuva meretaseme puhul reisijaid ette informeerida, kui mitu sõidukit täpselt järgmisele või ülejärgmisele reisile saab laev peale võtta, sest otsused sünnivad konkreetsel ajahetkel sõltuvalt mere­tasemest ja prognoosist.
Miks seekord broneeringud kehtisid, kuigi eriolukorras ei kehti?
Lähtusime eelmüügist ostetud piletite hulgast ja meretaseme prognoosist, mille kohaselt oleks pidanud kõik reisijad, kes olid e-pileti ostnud, soovitud laevale saama. Arvestades ka seda, et reedeti teenindab liini kaks laeva, ei pidanud me vajalikuks ette soetatud pileteid seekord tühistada. Eesmärgiks oli tekitada võimalikult vähe segadust reisijatele, kes olid soetanud e-pileti ja oma reisi piisavalt oluliseks pidanud, et seda pikemalt ette planeerida. Kuigi veetaseme prognoos ei olnud päris täpne ja see tekitas reede õhtul suuremaid probleeme, kui päeva alguses oli võimalik ette näha, loodame, et enamik e-pileti ostnud reisijaid said päeva jooksul oma reisid ilma suuremate probleemideta tehtud. Kui hiidlaste eelistus on, et sarnastes eriolukordades eelmüügist ostetud piletite eelised tühistataks ja ülevedu toimuks kõigile sadamasse jõudmise järjekorras, siis ka selline lahendus on meie poolt jätkuvalt võimalik.
Miks Tiiu võttis veel madalama veega kõik autod peale, aga Leiger piirdus vaid 2 bussi ja 9 sõidu­autoga? Kas laevade süvis on erinev või julgeb Tiiu kapten rohkem riskida?
Laeva kapten teeb otsused, kas ja kui palju sõidukeid võtab laevale. Kapten peab tagama laeva, inimeste ja laadungi ohutuse. Kui palju sõidukeid peale võetakse, see sõltub veetaseme kõrval ka mitmetest muudest asjaoludest. Hetkedel, kui loeb iga süvise sentimeeter, ei ole kaptenil võimalik ka tegelikku olukorda ette näha. Kuna laevadel olevate tagavarade (kütus, magevesi) hulk oli erinev, siis sellest tulenevalt oli laevade süvis erinev ja võimalik oli pardale laadida ka erinev arv sõidukeid. Tavapärase veetaseme juures ei oma laeva pardal olevate tagavarade hulk rolli, madala veetaseme puhul on aga iga sentimeeter oluline. Sõidukite võrdlemisel tuleb ka arvestada busside, veoautode ja sõiduautode masside erinevust, samuti seda, kas veoauto on täislastis või tühi. Lisaks jälgib kapten, kas ettevõetava teekonna jooksul on vee­taseme prognoos tõusmas või langemas (on olnud juhuseid, kui teekonnal Heltermaalt Rohu­külla langeb veetase 7 sentimeetrit). Mõistagi ei peagi reisijad selliste nüanssidega oma pead murdma ja selle saab jätta professionaalide hooleks.
Ei parvlaev Tiiu kapten ega ükski teine TS Laevade kapten ega tüürimees ei riski ja küsimus ei ole julguses, vaid sõidud tehakse vastavalt kehtivatele ohutusreeglitele ja reisijaid ohtu seadmata.
Mida on TS Laevad õppinud eelmisest nn madala mere kriisist ja mida tehakse seekord paremini?
Kurioossel kombel võime möödunud reedest tegelikult järeldada seda, et ei tasu madala meretasemega võidelda ning viimase hetkeni igal võimalikul moel üle Rukki kanali sõita. Kuna praeguseks on olemas pretsedent, et sõita saab ka Heltermaa ja Virtsu vahel, siis hiidlastele oleks olukord selgem ja kindlam, kui esimeste probleemide ilmnemisel viiakse Hiiumaa laeva­liiklus kohe üle Rohu­külast Virtsu. Tõsi on see, et reis Virtsu kaudu on oluliselt pikem ja reise jõuab teha päeva jooksul vähem, kuid teenuse kindlus ja selgus on hiidlastele tagatud. Just ebaselget olukorda ja piisavalt pika eelinfo puudumist on meile reedese Rohuküla–Heltermaa madala meretasemega liikluse puhul ette heidetud ja positiivset tagasisidet keerulistes oludes lühemat teed pidi sõitmise kohta pole meile laekunud.
Kõige olulisem on ikkagi see, et laevaliiklus ei katkeks madala veetaseme korral ja seda me sel nädalavahetusel suutsime tagada ning kõik, kes sadamas ootasid ja ootama jäid, said ka üle veetud.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411