Teisipäev, märts 13, 2018
 

Tants uue spordikeskuse ümber

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Eelmisel nädalal tutvustati vallamajas uue spordihoone rajamise plaane. Erinevaid argumente tulvil arutelul jäi kõlama mõte, et Hiiumaale on seda vaja, lahtiseks jäi, kuhu ja kui suur. Hoone maksumuse esialgne hinnang on 8-9 miljonit eurot.
Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik rääkis, et Hiiumaa on ainuke maakond, kus puudub kaasaegne spordi­hoone ja sellest lähtuvalt oli sügisesel kohtumisel peaministriga see teema üleval. “Peaminister andis omapoolse lubaduse, et riik igal juhul toetab Hiiumaal kaasaegsete sportimis­tingimuste loomist,” selgitas Viidik.
Eelmisel kolmapäeval valla­majas toimunud avalikul arutelul oli üheks teemaks, kas ehitada spordihoone Põllu tänava kanti või Kärdla kooli juurde ning juhul kui Põllu tänavale, kas siis kooli võimla lammutatakse või jääb alles.
Peab olema kooli juures
Orienteeruja Toivo Saue nentis, et eelmise volikogu koosseisu liikmena ei suutnud ta kaitsta seisukohta, et spordi­hoone peab tulema kooli juurde. “Sellele olid vastu teatud inimesed, kuna kooli juurde ei mahu bussiparkla, jalgpalli kunstmuruväljak, tenniseväljakud,” selgitas ta, miks algatati detailplaneering spordihoone rajamiseks Põllu tänava äärde.
Saue rõhutas, et ta pole spordihoone rajamise vastu, kuid vahendas Keskväljaku planeeringu koostanud Rootsi arhitektide lootust, et uus planeering peaks Keskväljakule rahvast juurde tooma. “Kui nad kuulsid, et spordihall tuleb linna serva, olid nad arvamusel, et Keskväljak kaotab veelgi rahvast, kel muidu sinna ehk asja oleks,” ütles Saue.
Volikogu liige Üllar Padari ütles välja enda seisukoha, et spordihoone tuleks ehitada kooli külge. Ta tõi võrdluseks, et Käina ujula on koolist 700 meetrit eemal ja see on probleem.
Volikogu liige Hannes Maasel lisas, et kui Käina spordikompleks ehk ujula ja võimla oleksid kohe rajatud kooli juurde, oleks kompleks ammu valmis ehitatud.
“Spordihoonet on vaja ja see peab olema kooli küljes. Praegune võimla tuleb ära lõhkuda ja selle asemele spordihall ehitada. Nii on tehtud ka väga paljudes Eesti­maa paikades ja see õigustab end,” ütles kergejõustiku­treener Toivo Pruul.
Võimla peab jääma
Lapsevanem Ruth Esta ütles, et esimese kolme klassi õpilaste kehalise kasvatuse tunnid peavad kindlasti jääma põhikooli võimlasse, sest Põllu tänava spordihoone jääb nii väikeste jaoks liiga kaugele. Ka ei pea nad järjest vastu kaht kehalise kasvatuse tundi.
Esta tõi näite, et Mängude majas tunnis käivad teismelised noormehed ei jõua pärast tundi isegi duši alla ning saavad tundidesse hilinemise pärast aineõpetajatelt ütlemist.
Spordiveteran Lembit Sauer oli optimistlik: “Iga asi leiab lahenduse. Järelikult on ka see võimalus, et mingisugune transport kooli ja spordihoone vahele organiseeritakse.”
Lapsevanem Indrek Kutser küsis, mis koolivõimlal viga, et selle lammutama peab: “Sinna tehti annetustega põrand, aknad on ära vahetatud, katus uus tehtud, katlamajast ruumi juurde võetud – miks selle peab ära lammutama?”
Volikogu esimees vastas, et kõikide tahtmiste ja soovide juures peab arvestama ka kulutusi: “Uus spordihoone ei majanda ennast ise, see on koormus valla eelarvele. Kui erinevad spordisaalid, sealhulgas ka põhikooli võimla on omavalitsuse üleval pidada, siis on see majanduslikult ebarentaabel.”
Valla osakonnajuhataja Monika Pihlak ütles, et Kärdla kooli võimla tuleviku üle on palju arutatud ja lõplikku otsust pole tehtud. “See pole ju ainult spordisaal, seal toimuvad ka kooli aktused ja muud üritused,” ütles Pihlak. “Ma tahaks loota, et see jääb alles.”
Kutser küsis, kas Mängude maja ja Polgu võimla jäävad käiku, Pihlak vastas, et lõplikku otsust selle kohta tehtud ei ole.
Viidik lisas, et olemas­olevate spordirajatiste jätkuv kasutamine on eraldi otsustamise koht, kuid eesmärk on viia sportimisvõimalused uude spordihoonesse.
Millised erialad valida
Teiseks oluliseks teemaks tõusis küsimus, millised spordialad on uude spordihoonesse planeeritud.
“Mis on need alad, kus on potentsiaali ja aastatepikkused traditsioonid? Kui see otsus on tehtud, kas seda on spordikeskuse planeerimisel arvestatud?” küsis Pruul.
Ta soovitas projekti koostades arvesse võtta, et meil on olemas spordialad, kust aastakümnete jooksul tulnud Eesti tippe ja kus meie sportlased on esindanud Eestit ka rahvusvahelistel võistlustel.
Saue ütles, et endine ja praegune valla­valitsus on koostanud visiooni, millised spordialad kuuluvad arendamisele ning need on jalgpall, korvpall, võrkpall, jooksualad ja tennis.
Pruul leidis, et nii suurt jooksurada nagu spordi­hoone juurde planeeritud, pole Kärdlasse vaja ja see on mõttetu rahakulutus. “Hiiumaa kergejõustik on olnud läbi aastakümnete väga heal tasemel, olenemata sellest, kui kehvad on olnud tingimused,” ütles Pruul. Ta tõi
näite, et kui valmis uus Kärdla staadion, siis tulemustes see ei kajastunud.
Tema pakkumine oli, et Emmaste jooksuraja võiks ehitada 20 meetrit pikemaks ning Hiiumaa jaoks ideaalsed tingimused ongi olemas. Samas on see variant kordi odavam. “Probleem on selles, et lapsed on Kärdlas ja selle lähiümbruses ning kas Emmastesse investeering annab lõppkokkuvõttes kasu?”
Pruul juhtis tähelepanu, et uues spordihoones saab tohutu eelise tennis, samas tegeletakse saarel ainult tennise algõpetusega. “Kas nüüd, kus tekib tohutu baas, hakkame tennist tippu viima?” küsis ta.
Pihlak selgitas, et tenniseväljakuid on kavandatud nii palju selleks, et saarel saaks võistlusi läbi viia. “Tennis on see, mis end kõige paremini ära majandab, seepärast ei tohiks olla ka probleem ei tenniseväljakute rajamise ega ülevalpidamisega,” ütles Pihlak.
Mis see kõik maksab?
Kavandatava spordihoone hinnanguline maksumus on 8-9 miljonit eurot.
Kutser juhtis tähelepanu, et Käinas on spordikeskus, mis suvel kinni pannakse, kuna maakonna ainukene ujula väidetavalt ei tasu end ära. “Nüüd teeme siia oluliselt suurema asja, aga kust see raha tuleb ja mis hakkab maksma trenn?” küsis Kutser. “Kalkulatsioonid on tehtud nii julged, et ma ei kujuta ette…”
“Juttu on palju olnud sellest, et meie spordibaasid on ülekasutatud – olen 41 aastat treenerina töötanud, nii vähe kasutatud pole need kunagi olnud,” rääkis Pruul.
Sama kinnitas Padari: “Vaadates saalide kasutamise graafikuid, siis kolme praegust võimlat kasutatakse nädala sees kolm–kolm ja pool tundi õhtu jooksul, tennise­väljakuid kasutati ainult nädalavahetustel.”
Sauer tundis huvi, et kui kõik ideaalselt laabub, kui kaua spordihoone valmimine aega võtaks. Pihlak vastas, et projekteerimiseks kulub umbes aasta ning kuna ehitamine käib tänapäeval suhteliselt kiiresti, siis kokku ehk kolm aastat. “See on optimistlik hinnang,” lisas ta.
Padari oletas, et kui Jüri Ratase valitsuskabinet Hiiumaa spordihoone jaoks raha ei leia, siis järgmine ei leia seda kindlasti. “Siis peaksime suutma spordihoone ise üles ehitada ja ise ka üleval pidada,” nentis Üllar Padari.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411