Laupäev, märts 31, 2018
 

Mart Reinol jätkub tegemisi ka pensionipõlves

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Mart Reino, kes hiljuti tähistas oma 70. sünni­päeva, on 35 aastat seisnud õiguse­mõistmise eest ja juhib kuuendat aastat pealikuna Kaitseliidu Hiiumaa malevkonda.
Mart Reino on sündinud Tartu­maal Saare külas. Puhja alevikku kolis pere siis, kui Mart kooli läks, kuna kuue kilomeetri pikkune koolitee olnuks jalgsi käimiseks pikk.
Juba väiksena oli Mardil tahtmine saada advokaadiks, neljandas klassis oli see soov juba täiesti selge. “Teised koolis sel ajal ei teadnudki, mis asi see advokaat on,” selgitab juubilar.
Tol ajal aga kehtis kord – kes tahtis juurat õppima minna, pidi enne kolm aastat lihtsat tööd tegema. Nii saigi noormehest peale Puhja keskkooli lõpetamist ja kohalikus KEKis töötamise järel kolmanda kategooria müürsepp. Vahemärkusena olgu öeldud, et tänu sellele oskusele sai Mart hiljem oma Kärdla maja ise üles laotud.
Hiiumaale advokaadiks
Tartu riiklikus ülikoolis oli tal valida kolme praeguses mõistes õppesuuna vahel: haldustsükli lõpetanust sai riigiametnik; kriminaaltsükli lõpetanu uurija eriala ja tsiviiltsükli lõpetajad juriskonsultideks ehk ettevõtte või asutuse õigusnõuandjateks. Mart lõpetas viimase ja suunati teenindama põllumajandust.
“Tahtsin muidugi töökoha kodu ligidale saada, aga kui suunamiskomisjonist välja tulin, astusid mu juurde kaks meest: üks oli põllumajandusministeeriumi peajurist, teine advokatuuri esimees Lembit Liiva, kes hiljuti manalateele läks. Nad ütlesid – neil olevat aimdus, et ma tahan advokatuuri tööle minna. Tahtmine on taevariik, aga vene aeg – polnud võimalik. Mehed ütlesid, et üks variant siiski on – kui olen nõus Hiiumaale tulema ja põllumajandust ka teenindama, siis võtame sind advokatuuri ja põllumajandust teenindad lepingu alusel,” meenutab Mart.
Anti ka mõtlemisaega.
1974. aasta 18. juunil sai ülikool lõpetatud ja augustis tuli Mart koos abikaasaga vaatama Hiiu saart, kuhu ta jalg enne astunud polnud.
“Kuna advokatuur endistviisi mõtteis kripeldas, saigi tehtud otsus Hiiumaa kasuks,” räägib Mart. Ja lisab, et Vene ajal ei tahtnud ta olla ei kohtunik ega prokurör, sest see valitsus ei istunud isamaalise kasvatuse saanud mehele mitte põrmugi. Samuti pole ta kunagi kuulunud mitte ühtegi parteisse.
Otsustavad tõendid ja kohtualuse käitumine
Nii saigi Mart Reinost 24 aastaks advokaat, seejärel 14 aastaks kohtunik. Advokaadist kohtunikuna jätkamise põhjuseks oli asjaolu, et peaaegu aasta polnud Hiiumaal kohtunikku.
“Ja mida advokaat saarel teeb, kui kohut Hiiumaal pole? Maja ja pere siin… Pealegi oli kohtunikule ette nähtud ka mõned soodustused,” põhjendab Mart. Riigikohtu juures sai tehtud eksam ja nii võttiski ta 1998. aastal vastu uue ameti.
Küsimusele, kas Mart Reino oli kohtunikuna range või pigem leebe, vastab juubilar, et asetaks ennast keskmiste hulka.
“Palju oleneb inimese iseloomust ja käitumisest. Kui vaja, tuleb range olla, teinekord tõmbad tõesti rangust tagasi. Sellest, kuidas süüdistatav kohtus käitub, oleneb väga palju. Kui sa küsid – kas ta kahetseb? – saad ju kohe aru, kas ta tegelikult kahetseb või teeb seda mokaotsast.”
Mart võinuks kohtunikuna töötada veel viis aastat, kuni 68aastaseks saamiseni, aga leidis, et tema tööaeg hakkab otsa saama.
“Mõtlesin, et tahan oma muredega ka olla, mitte ainult eluaeg võõraste muredega tegelda – advokatuuris võtad ju inimese mure, keda esindad, enda kanda. Kohtunikuna pead neid muresid jälle lahendama.”
Nii saigi 10. oktoobril 2011 kohtunikuametiga hüvasti jäetud.
Huumorit kohtusaaliski
Kohtunikutööd meenutades ütleb Mart, et tihtipeale on olnud nii, et tunned – inimene on süüdi, aga tõendeid ei ole. Teda kui kohtunikku kõrgemalt pool mõjutatud pole, ka ähvardatud mitte. See-eest on ta süüdimõistetuilt saanud paar-kolm tänukirja.
“Üks mees, kes oli mandril pool elu vangis olnud, saatis mulle hiljem kiidukirja, milles ütles, et kui ta oleks teadnud, et on olemas selline kohtunik nagu on Hiiumaal, siis ta oleks hakanud korralikuks.”
Mart meenutab, et kohtuniku­rollis on ka nalja saanud. “Üks poiss, ta oli vist ikka täisealine… Kohtunik peab ju perekonnaseisu küsima, küsisin – perekonnaseis? Ta mõtleb, mõtleb ja vastab – ei ole kiita.”
Rohkem kui üheksa ametit
Mart Reino ütleb, et tema eesmärkideks oli kolm asja: saada advokaadiks, et inimeste eest seista, saada ohvitseriks ja kaptenina merele. “Merest olin ma liiga kaugel, vene ohvitser ma olla ei tahtnud, aga nüüd olen advokaat olnud, saare peal elanud, edasi-tagasi merd sõitnud ja ohvitser olen samuti.”
Abikaasal, kahe lapse isal ja nelja lapse vanaisal jagub ameteid praegugi veel küllaga: Reino on Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna pealik, reservohvitseride aukohtu esimees, kaitseliidu vanemate- ja keskkogu liige, ta kuulub vabadusvõitlejate organisatsiooni, muinsuskaitse- ja militaarajaloo seltsi, on ka tarbijate ühistu volinik. Tähelepanu nõuavad ka tuhanded margid ja raamatud. “Sinna see aeg läheb,” võtab ta loetelu muheledes kokku.
Kui Mart Reino 2001. aastal Kaitseliitu astus, sai ta tagasi ka ohvitseri, leitnandi auastme. Nüüd juba vabas Eestis. 2013. aastast on ta Hiiumaa malevkonna pealik. “Nüüd saan kaitseliitu rohkem panustada,” on ta selle võimalusega rahul.
Marti teatakse ka kui pühendunud margikogujat. “Mõni tuhat neid ikka on,” jääb ta ise tagasihoidlikuks. Raamatute kogumise aga määrab aja­periood – need peavad olema aastatest 1914 kuni 1944. “Ega ma neid üle lugenud ole, kapid on täis,” ütleb Mart.
Sporti Mart ei tee, aga kõikidele, kes Kärdla vahel teda liikumas on näinud, on silma hakanud mehe väga kiire kõnnak. “Mul läheb ülikooli lõpuülikond veel selga,” naerab juubilar. Ütleb veel, et ta pole nagu Churchill, kellel, kui oli võimalus istuda, siis ta ei seisnud ja kui oli võimalus lamada, siis ta ei istunud ka. “Mina seisan püsti ja tervis on korras, nuriseda ei tohi,” resümeerib Mart.
Telerist vaatab peaasjalikult uudiseid, dokfilme, harivaid ja poliitilisi saateid. Kui trehvab mõni hea film, siis samuti, seebikad tema saatekavasse ei kuulu.
Kui öökapiraamatu kohta küsin, jääb Mart hetkeks mõtlema: “Öökapi peal on nii palju raamatuid, et ma ei oskagi sulle öelda…” Praegu on pooleli riigikaitse raamatu­kogust võetud “Strateegia”, meelelahutuslikest on lemmikud “Švejk” ja “Kevade”, põhiliselt loeb Reino aga ajaloo- ja teatmeteoseid. “Ilukirjanduse lugemiseks aega pole – nii palju on pensionäril tegemist,” võtab Mart Reino juubelijutu kokku.

 

 

Sildid: , , , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411