Teisipäev, märts 20, 2018
 

Kärstna spordipoisist Kassarimaale majutajaks

Jaanus Kõrv | Hiiu Leht
Ants Karpa on pidanud inseneri- ja kaupmeheametit, viimased 20 aastat on leiba laual hoidnud majutustegevus Kassaris.
Ta on tegelenud paljude spordialadega, mänginud 60 aastat võrkpalli, milles tulnud veteranide MMil pronksmedalile. Igal aastal käib koos kaasaga Alpides suusatamas. Veebruaris tähistas ta 75. sünnipäeva.
Ants Karpa on sündinud Mulgimaal, Kärstnas. Edasi jätkusid õpingud 1959. aastal Viljandi 2. keskkoolis ja pärast 8. klassi lõpetamist läks Ants edasi õppima Tallinna tolleaegsesse kalatööstuslikku merekooli. 1964 sai kool läbi ja noorel mehel külmutustehnik-mehaaniku paberid taskus. “See oli sel ajal üldse esimene lend tehnikuid,” täpsustab Ants.
Suunamise sai Ants 1965 Pärnusse, kus pidi olema külmutuslaev, millel tööle hakata, aga külmutusseadmetega laeva polnud. Pärast paari-kolme nädalat grupivennaga aja viitmist, läks Ants Tallinna, kalamajandusvalitsusse, et edasise tööjärje üle maad kuulata. Seal aga juhtus parajasti olema tolleaegne Hiiumaa kalakombinaadi direktor Vjatšeslav Vakker, kes Antsu teadis juba 1963. aastast, mil Mulgimaalt pärit noormees 21. novembril esimest korda Hiiumaa pinnale astus, et siin kalakombinaadi külmhoones kohustuslik diplomi­eelne praktika sooritada. Nii Vakker Antsu Hiiumaale tõigi.
Insenerist esimeheks
Kalakombinaadis oli tehnilise haridusega Antsu esimene amet ratsionaliseerimis­insener, sellele lisaks ka ohutustehnika eest vastutamine.
1965/67 õppis Ants ka TPI kaugõppeosakonnas. “Valisin natuke raske eriala – masinaehitustehnoloogia ja lõikepingid…, võlad jäid sisse ja võeti kohe kroonu, 28. juunil 1967 kutsuti Haapsallu,” räägib Ants.
Kuupäevi pillub Ants iseenesestmõistetavusega peast. Peale minu imestamist, et kuidas kõik nii täpselt meeles, naerab Ants: “Täpselt kahe aasta pärast olin kodus ka.” Teenistus möödus Valgevenes merelennuväes, kus Antsul testriga seadmeid kontrollida tuli.
Peale sõjaväge töötas Ants veel aasta kalakombinaadis külmhoone meistrina. 1970. a septembrist asus ta tööle kalurikolhoosi “Hiiu Kalur” töökaitseinsenerina.
1976 valiti Ants Hiiu Kaluri a/ü komitee esimeheks. See amet kestis 15 aastat, kuni Hiiu Kalur 1992. a kolhoosina oma tegevuse lõpetas.
Kidastest Keldrimäele
Ants vahetas tegevusala ja proovikiviks sai kaubandus. Kidaste pood sai remonditud, kuid peale poole­aastast tegutsemist oli selge, et kaupmehe töö leiba laual ei hoia. “Metsas ei saa ju poodi pidada,” nendib Ants tagantjärele.
Kidastest tehti kannapööre Kassarimaale, kus abikaasad Ene ja Ants olidki esimesed eraettevõtjad. Vana Kassari kolhoosi kontor renditi, remonditi ja kauplemine algas. Siin sündis Mõisa pood, mis hiljem tegutses remonditud bussiputkas ja tegutses kokku 7 aastat. Ants meenutab, et Mõisapoe baaris on Savisaargi söömas käinud.
1999. a läks Mõisa pood müüki. Miks, kui kauplemine end ära tasus? Ants ütleb – tüdimus tuli peale. “Kaks korda nädalas esimese laevaga Tallinnasse kauba järele, vana Toyota bussiga, see lagunes ka vahepeal ära. Eks see oli ikka väga raske, tänapäeval tuuakse kaup kaupmehele kohale.”
Keldrimäe külalistemaja ehitamist alustati 1996, see sai valmis 1999. “2. augustil 1996 panime kopa maha ja detsembri lõpus oli katus peal, uksed-aknad ees – karp oli valmis,” puistab Ants peast taas kuupäevi nagu kalendrist. “Kahekesi Reede Tarmoga tegime sisetööd.”
Esimesed kliendid
Esimesed kliendid olid endine ja järgmisel aastal taas peaministri toolile istunud Mart Laar ja endine majandus­minister Toomas Sildmäe.
Algul tulid kliendid tuttavate kaudu ja kuna ettevõtmine oli uus, korraldati mõnele VIPile majutus just Keldrimäel. “Tiit Laja oli siis maavanem, tema tõi siia igasuguseid tegelasi – palju kantslereid on siin käinud, Soome õiguskantsler, mingi lääni boss,” räägib Ants.
Konkurentsi algul polnud, aga aasta pärast hakkas Vetsi Tall seda pakkuma, kuid suhted konkurendiga olid head – kui Vetsi ei mahtunud, sai Keldrimäe külalised endale. Praeguse konkurentsi kohta arvab Ants, et eks see ole suur, aga kes tahab rahu ja vaikust, tuleb Keldrimäele.
Enne oli Keldrimäe aasta­ringi lahti. “See oli siis, kui me veel Lepa talus elasime, mille me 2014 maha müüsime,” ütleb Ants. Nüüd kestab hooaeg 1. aprillist 1. oktoobrini. “Me saime uue hingamise, kui Lepa talu maha müüsime, sest kahe talu korrashoidmine käis üle jõu. Suvel tegutseme hoogsalt ja meie vajadused on just sellised, et suvi katab kulud ja elamiseks jääb midagi,” kinnitab abikaasa Ene. Ette­võtmise raamatupidamine on Ene pärusmaa, ka praegu osutab ta mitmele firmale raamatupidamisteenust.
Külalised tulevad booking.com kaudu
Booking.com on ülemaailmne hotellide broneerimis­süsteem, peakontoriga Hollandis, kel endal ühtki hotelli pole, kuid kelle kaudu majutus­äri käib. Nende teenistus on 12% iga broneeringu pealt. Hiljuti sai Keldrimäe Amsterdamist kiitusekirja pühendumuse ja erakordse külalislahkuse eest. See tähendab, et Keldrimäe hinne on 10palli süsteemis 8,7, mis on väga kõrge.
Kokku majutab Keldrimäe lisakohtadega 12 külalist. Kõige populaarsem ehitis on püramiid, täpsete mõõtudega ja õigete ilmakaartega, mis valmis 2004, ja kus inimene tunneb end suurepäraselt. “See on meil suve läbi broneeritud,” lisab Ene.
Keldrimäel tahetakse pakkuda rahu ja mõnusat olemist. Põhiline külastaja on nn ühe-öö-turist, kes hommikul järgmisse kohta rändab, seal samuti ühe öö peatub ning ringi pidi edasi liigub.
Kõige kaugem külaline on olnud viiuldaja Senegalist koos Itaalia kitarristiga, kes Hiiumaal kontserdi andsid.
Tulevikuplaanide kohta ütleb Ants, et praegu käib Kärdlas korteri remont. Miks?
“Vanaduspäevadeks. Kõik lähedased ja sõbrad ju seal ja tulevikus vajab Keldrimägi kindlasti nooremat pere­rahvast”.
Antsul on kaks tütart ja kuus lapselast ja kui Kassarisse külla tullakse, on maja muusikat täis, sest kõik mängivad pilli.
MMi pronks võrkpallis
Sport on olnud Antsu elu lahutamatu osa, võiks öelda – elustiil. “Kõiki asju on tehtud: kergejõustikku, kümnevõistlust, maadlust, tõstmist. 1959. a tuli Ants Viljandi kooli­noorte meistriks maadluses. “Vana Puussepp Edgar, kahekordne maailmameister väänas mind trennis… kui üle kere saad füüsiliselt tugevaks, siis ega seda nõrka kohta ei ole.”
Suvel teeb Ants jalgrattaga üle päeva 21 km Käina ringi, kui aega on. Talvel käib lisaks võrkpallitreeningutele kaks korda nädalas jõusaalis. Põhiline on muidugi võrkpall, mida Ants on mänginud üle 60 aasta.
Hiiumaa veteranide võrkpallimeeskonna kokku ajaja 25 aastat tagasi oligi Ants, kui saarlased ja soomlased hiidlastega mängida tahtsid.
Praegu käiakse võistlustel igal aastal nii Eesti meistri- kui karikavõistlustel. Kuna Ants on teistest vanem, võib ta ka teistes klubivõistkondades mängida. “Vanuseklassis 70+ lähen 24. märtsil Paide meeskonnas taas Eesti meistrivõistlustele,” räägib Ants, kes on mänginud ka Tallinna, Tartu ja Pärnu klubides, kellega Eesti meistrivõistlustelt on kokku saadud kaks hõbedat, kolm pronksi ja eelmisel aastal karikavõit.
2008 tuldi Tamperes toimunud MMil 65+ vanuses Pärnu vanalinna spordi­klubiga pronksmedalile. Kohal oli viie riigi esindus, Eestist osales umbes kümmekond klubi. “Esimest korda läksin veteranide klassis MMile 2002 Pärnu vanalinna spordi­klubiga. Kuna mängisime Eesti meistrivõistlustel
2003. aastal ja tulime pronksmedalile, siis jäin silma… ja nii MMile sai mindud, et tule, ole hea mees, tõsta. Ma olen ju sidemängija,” selgitab Ants.
Edasi toob Ants välja kuldse kujukese, mis talle hiljuti anti. “Kui sa oled 75 aastat vana ja mängid meistrivõistlustel veel võrkpalli, siis antakse sulle spordi elutööpreemia Kristjan,” selgitab Ants. Eestimaal on selle omanikke praegu 23.
Igal aastal Alpidesse
Igal aastal märtsikuu algul sõidavad Ene ja Ants Põhja-Itaalia Alpidesse suusatama. Esimesed suusaretked said alguse juba 1974. aastal. Ants peab seda heas mõttes mägede haiguseks, millest lahti ei saa.
Ants ei salli valskust, silma­kirjalikkust, kiusu, vingumist, mida praegu on nii palju. Peab väga lugu töökatest ja tegusatest inimestest.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411